Kaire Kenk - 16.08.99, Õhtuleht

Sulgpall sobib väga hästi ka tervisesportlase harrastuseks, sest mängu algtõed on kergesti omandatavad.
  Sulgpallimäng arendab mängija osavust, kiirust ja vastupidavust. "Tunnike sulgpallimängu annab sama suure füüsilise koormuse kui näiteks teine kiire spordiala - squash," ütleb Eesti Sulgpalliföderatsiooni president, staazhikas treener Alfred Kivisaar.
  "Sulgpall pole ainult võistlussport, see sobib suurepäraselt ka tervisesportlastele," nendib treener. Sügisel-talvel võib sulgpalli harrastada näiteks tervisejooksu asemel, või kombineerituna jõusaali- ehk aeroobikatreeningutega. Hea füüsilise vormi säilitamiseks piisab, kui 2 korda nädalas mängitakse tunnike sulgpalli, 2 korda nädalas tehakse aeroobikat või käiakse jõusaalis. Sulgpalli saab mängida väga rahulikus tempos, kõrgete ilusate kaarekujuliste löökidega (näiteks vabas õhus). Võrgu puudumisel võib mänguplatsi keskele, poolteise meetri kõrgusele tõmmata nööri. "Tõeliselt põnevaks muutub sulgpall aga saalis mängides," elavneb staazhikas treener Kivisaar.

Spetsvarustust pole vaja
  Tervisesportlane ei vaja sulgpalli mängimiseks spetsiaalset varustust, ainult reketit, mille hind on suhteliselt soodne. Tuntud firmade Yonex ja Victor sulgpallireketite hinnad algavad 200 kroonist ja selle raha eest saab üpriski korraliku reketi. Algajatel soovitatakse mängida nailonpallidega (maksavad kõigest 17 krooni). Sulgpalli mängimiseks sobivad tavalised valgete taldadega sisejalanõud.
  "Sulgpalli on väga lihtne mängima õppida," leiab treener. Mängureeglitega saab tutvuda kohapeal, Tallinna sulgpallihallis Punasel tänaval. Õige pallingu ja muude mänguvõtete õppimiseks võib siin vajadusel konsulteerida ka mõne treeneriga.
  "Kõige tähtsam on leida endale võimetelt võrdne mängupartner," ütleb Alfred Kivisaar. Sulgpall on väga emotsionaalne spordiala, seda on kahekesi põnev mängida ka algajatel.

Palli alati diagonaalselt
  Sulgpalliväljaku pikkus on 13,4 m ja laius 5,18 meetrit. Väljakul on parem- ja vasakpoolne pallinguala ning võrgualune tsoon. Väikestele lastele võib võrgu asetada madalamale, kuid üldiselt tuleb võrk hoida alati õigel kõrgusel (155 cm).
  Sulgpalli mängitakse süsteemis "kolmest parem", s.t. mängu võitmiseks tuleb ühel mängijal võita kaks geimi. Üks geim mängitakse 15 punktini (naisüksikmängus 11 punktini).
  Pallitakse alati diagonaalselt, õige pallingu puhul peab pall langema vastase väljakupoolel samanimelisele alale. Mängu alustamisel pallitakse alati parempoolselt (P) ruudult. Reket peab palli tabama vöökohast madalamal ja pallija ei tohi jalgu maast lahti tõsta. Võrku riivanud ja ettenähtud pallingualale langenud pall loetakse õigeks.

Hoia reketit õigesti
  Sulgpallireketit ei tohi käes hoida nagu kepi otsa kinnitatud plakatit. Pigem võiks õiget hoiet võrrelda haamri hoidega naela löömisel seina, kusjuures haamri löögipinnaks on reketi külgmine kaar. Sellise nn. vasara-põhimõtte säilitamine mängus on esialgu raskevõitu ja reket kipub peos pöörlema. Palli tuleb tabada võimalikult reketi keelestu keskosaga.
  Pallingut tuleb sooritada alati löögiga alt üles, tabades palli vöökoha kõrgusel. Ülesvisatud palli on küll efektsem lüüa, kuid võistlusmängus pole selline palling lubatud. Parem õppida kohe õigesti.

Treenida saab ka üksinda
  Ka sulgpallimängu pallingut võib harjutada üksinda, lüües palli vastu seina. Selleks tuleb seinale 155 cm kõrgusele tõmmata kriidiga joon ja püüda paari meetri kauguselt sooritada pallingut nii, et pall läheks võimalikult madalalt üle joone.
  Pallingu- ja mänguoskust arendab palliga zhongleerimine. See on ka sulgpallimängus nii vajalikku randmetööd treeniv tegevus. Nii näiteks võib proovida lööki üles sooritada õlavart vastu keha hoides. Käsi peab liikuma küünarliigesest, löögi tugevust rõhutatakse randmega. Randmetööd saab treenida ka siis, kui langevat palli ainult randmeliigutusega üles suunatakse.