Pärnust Tartusse , !

postitas: -potsa- - 02.01.2009, 2009-01-02 15:54, loetud: 615x

2. osa

Keiu üritas Kätlinile silmadega edasi öelda, kuid Kätlin vaatas teda ainult lolli näoga. Viimases hädas tuli Keiule meelde pi-keel, mida nad lapsena tihti rääkisid. Kui ainult Kätlin mäletaks seda!

''Kätpilin!''

Kätlin vaatas Keiu poole. Alguses natuke arusaamatult, pärast jõudis talle kohale.

''Keipiu'', vastas Kätlin.

Üks poistest vaatas kahtlustavalt taha. ''Millest te räägite?''

Keiu tegi inglinäo ja vastas, ''Me niisama räägime, mis me Tartus teeme. See on väheke salajane.''

Poisid vaatasid üksteisele ja muigasid. Keiu kuulis, kuidas üks veel ütles, ''Kui nad jõuavad Tartusse...''

Keiu keskendus Kätlinile.

''Me peapime põpigepinepima!''

''Miks?'' Küsis Kätlin jahmunud näoga.

''Me eipi saa nenpidepiga Tarpituspise! Nad tapihapivad meid äpira ...

Loe edasi | Loe kommentaare (2)

Pärnust Tartusse , !

postitas: -potsa- - 01.01.2009, 2009-01-01 20:20, loetud: 795x

Keiu ja Kätlin, kuigi välimuselt erinavad, siiski parimad sõbrannad.

Keiu, 15, tumepruunide silmadega, tumedate juustega imeilus tüdruk.

Kätlin, samuti 15, heledate juuste, roheliste silmadega.

Nad olid tõesti parimad sõbrannad, usaldasid teineteisele kõike.



Viimasel ajal oli Keiu muutunud järjest vaiksemaks. Kätlin teadis ka selle põhjust- nimelt Keiu vanemad olid pikemat aega tülis ja plaanisid lahkuminekut.

Kui aus olla, oli sama olukord ka aastaid tagasi. Vanemad ei pööranud talle tähelepanu ja Keiu otsustas põgeneda. Vanemad leidsid ta ruttu ning veetsid koos terve nädalavahetuse. Nüüd polnud nad pikka aega käinud kuskil kolmekesi. Lisaks sellele nad valmistusid lahku minema...





"Kätlin... Sa oled mu parim sõbranna... Ma pean sulle midagi rääkima. ...

Märksõnad: järjejutt 

Loe edasi | Loe kommentaare (3)