koobas.hobune.stream
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 3. jaanuar, on Riigikogu otsusega kuulutatud lipupäevaks.
Loe edasi: 3. JAANUAR ON LIPUPÄEV3. JAANUAR ON LIPUPÄEV
Silt: lipupäev
TULEVAL AASTAL ON LIPUPÄEVAD KA LASTEKAITSEPÄEV JA VANAVANEMATE PÄEV
Riigikogu täiendas täna riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga ja lisas lipupäevade loetellu lastekaitsepäeva ning vanavanemate päeva.
Loe edasi: TULEVAL AASTAL ON LIPUPÄEVAD KA LASTEKAITSEPÄEV JA VANAVANEMATE PÄEVTEADMISTEPÄEVAL, 1. SEPTEMBRIL HEISATAKSE LIPUD
Teadmistepäeval osutatakse erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, kuid üldisemalt ka haridustöötajatele ning tähtsustatakse hariduse olulisust.
Loe edasi: TEADMISTEPÄEVAL, 1. SEPTEMBRIL HEISATAKSE LIPUDTAASISESEISVUSPÄEV ON LIPUPÄEV, KUI KÕIKJAL RIIGIS HEISATAKSE EESTI LIPUD
Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis ning jätkus vahepeal de facto katkenud riigi toimimine.
Loe edasi: TAASISESEISVUSPÄEV ON LIPUPÄEV, KUI KÕIKJAL RIIGIS HEISATAKSE EESTI LIPUD4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV
Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.
Loe edasi: 4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEVMAIKUU TEINE PÜHAPÄEV ON EMADEPÄEV
Emadepäeval heisatakse kõikjal lipud, et ka nõndaviisi austada ja väärtustada emade rolli meie elus. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.
Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.
Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.
KU päevatoimetaja
EUROOPA PÄEV ON LIPUPÄEV
Laupäeval tähistatava Euroopa päeva puhul heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eestis lipud. Eesti lippu võivad heisata kõik teisedki.
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV
Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.
[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.
24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.
Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.
Homme ja pühapäeval lipud masti!
Laupäeval, 23. juunil on võidupüha puhul Eestis lipupäev. Jaaniööl lippe langetata ning lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka pühapäeval. Eesti lipud heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.
Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle ja Cesise (Võnnu) linna vabastamist sakslaste käest 23. juunil 1919. aastal.
Lipud heisatakse 23. juuni päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Rakvere tähistab Eesti lipu päeva ekskursiooniga
Esmaspäeval, 4. juunil tähistatakse Rakveres Eesti lipu päeva. Kell 13 algab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži (Pikk tn 40) eest linnaekskursioon, mis tutvustab huvilistele Rakvere linna ajalugu, sealhulgas Pika tänava haridus- ja kultuurielu. Ekskursioon lõpeb Vallimäel Tarva skulptuuri juures, kus Rakvere linna sümbol saab endale lipu päeva puhul kaela rahvusvärvides ehte.
Linnaekskursiooni viib läbi Kaja Visnapuu, ekskursiooni kestus on orienteeruvalt üks tund. Ekskursioon on kõigile huvilistele tasuta!
Korraldavad Rakvere Kultuurikeskus ja Rakvere Linnavalitsus.
Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia
Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.
Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.
Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.
See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga
4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova
Täna tähistatakse Eestis hõimupäeva
Täna, 15. oktoobril on hõimupäeva puhul Eestis lipupäev.
Hõimupäeva mõte on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning väärtustada niimoodi soome-urgilaste ühist pärandit.
1931. aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas.
Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus- ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril 2011. aastal.
Teadmistepäeval heiskame Eesti lipu
Täna on 1. september, Teadmistepäev, mil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
1. septembril algab koolides õppetöö ja alates 2005. aastast on septembri esimene päev lipupäev. Teadmistepäev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis. Kooli alguse päev on tähtis ka lapsevanematele, õpetajatele ning Eesti Vabariigile.
Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
Küsimustega Eesti lipu kasutamise korra kohta võib pöörduda Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia poole, tel 693 5683.