ERINEVATE MAADE VAKTSINEERIMISKALENDRID

ehk laste kaitsepookimiste ajakavad.

EESTI
SOOME
AUSTRAALIA
KANADA
USA
Vaktsineerimise kohustuslikkusest USA-s.

On lausa hämmastav, et erinevate maade vaktsineerimise kelendrid on nii erinevad. Ja pole sugugi näha, et nendes maades, kus mõne haiguse vastu ei vaktsineerita, oleks selle haiguse levik suurem. Näitena võiks tuua tuberkuloosi, mille vastu vaktsineeritakse antud maadest ainult Eestis ja Soomes! Statistika järgi on neis ka tuberkuloosi haigestumus kõrgem!?

EESTI VAKTSINEERIMISKALENDER

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik ja allpool toodu on arstide poolt soovituslik.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25183

Tähiste seletus:
BCG - tuberkuloosivaktsiin
PDT - läkaköha-, difteeria- ja teetanusevaktsiin
OPV - poliomüeliidi elusvaktsiin
MMR - leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
dT – difteeria- ja teetanusvaktsiin

* Vastsündinud vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu
juhul, kui emal on raseduse ajal sedastatud viiruskandlus
(Hbs Ag).
* Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse 8. eluaastal neid
lapsi, kellel Mantoux proov on negatiivne.
* Kaitsepookimise vastunäidustuste määramisel tuleb
juhinduda Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustest
(Budapest, 26.-29. aprill 1988. a.).

SOOME VAKTSINEERIMISKALENDER.

Soomes on vaktsineerimine vabatahtlik. Antud kalender kehtib 1993 aastast alates.
Allikas: “Vaktsineerija käsiraamat” 1994, toimet. H. Nohynek, E. Pekkanen, J. Eskola. Laste ja noorukite vaktsineerimisprogramm.

* Ainult HbsAg-kandlusega emade vastsündinud lastele kohe pärast sündi.
** Kui ei ole varem saanud kahte annust LMP-vaktsiini.

Tähiste seletus:
HBV – Hepatiit B
BCG - tuberkuloosivaktsiin
DTL - difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin
Hib – Haemophilus influenxae tüüp b vaktsiin (meningiit)
Polio - poliomüeliidi vaktsiin (süstitav, inaktiveeritud viirus)
LMP - leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Td - teetanus- ja difteeriavaktsiin

AUSTRAALIA VAKTSINEERIMiSKALENDER

http://www.hic.gov.au/providers/programs_services/acir/acir_schedule.htm
A. Austraalia standart-vaktsineerimiskalender NHMRC poolt 2000 a. (0-4 aastat)
* NHMRC - National Health and Medical Research Council.

Märkused:
· NHMRC vaktsineerimiskalender annab vanuses 2, 4, 6 ja 12 kuud 2 varianti, kus mõlemad sisaldavad uut kombineeritud vaktsiini.
· Variante 1 ja 2 võib omavahel vahetada, jälgides nende Hib ja HepB komponente.
· Hepatiit B vaktsiini tuleks anda vastsündinutele ja mitte hiljem kui 7 päeva peale sündi.
· Kui võimalik, tuleks nii 2, 4, 6 kui 12 kuu vanuselt kasutada sama DTPa (atsellulaarset) vaktsiini.
· Vaktsiini variant 1. Victoria, Lääne-Australia ja Tasmaania.

B. NHMRC poolt soovitatav vaktsineerimise kalender (0-6 aastastele) Juuli 1998

* Hib vaktsiini lühendid - HbOC on 'HibTITER', PRP-OMP on 'PedvaxHIB'
HbOC (HibTITER) antakse 2,4,6 ja 18 kuusteles.
PRP-OMP (PedvaxHIB) antakse 2, 4 ja 12 kuustele

KANADA VAKTSINEERIMISKALENDER

Allikas: http://www.hc-sc.gc.ca/pphb-dgspsp/publicat/ccdr-rmtc/97vol23/23s4/23s4e_e.html
Soovitatav vaktsineerimiskalender lastele NACI poolt (National Advisory Committee on Immunization), mai 1997.

Tähiste seletus
DPT- difteeria, läkaköha ja teetanuse vaktsiin
Hib- Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin (meningiit)
Polio – inaktiveeritud suukaudne poliomüeliidi vaktsiin
MMR – leetrid, mumps ja punetised
Td – teetanuse ja difteeria toksoidid, täiskasvanute vorm
Hep-B - hepatiit B

Märkused:
* -Lastele, kes imikueas hepatiit B vaktsiini ei saanud, tuleb seda manustada koolis läbiviidavate programmide raames vastavalt kohalikult kehtivale korrale.
** Soovitatav ajakava nii Hib-TITER® kui ActHIB® (vaktsiinide nimetused) vaktsiinidele.
*** Kui on kasutatud ainult lastehalvatuse suukaudset varianti, siis tuleks teha revaktsineerimine 6 kuu ning 14 ja 16 aasta vanuselt.
**** Tavaliselt soovitatakse teine doos MMR (LMP) vaktsiini anda kas 18 kuu või 4 kuni 6 aasta vanuselt. Seda võib anda ükskõik mis ajal enne kooli, niiet esimese ja teise doosi vahele jääks vähemalt kuu aega.

USA VAKTSINEERIMISKALENDER

Vaktsineerimine on kohustuslik.
Allikas: http://vanderbiltowc.wellsource.com/dh/Content.asp?ID=415

Märkused:
* - valitud osariikides ja teatavale kõrge riskiga gruppidele
** - teatavale kõrge riskiga gruppidele
*** - võib edasi lükata, kui viimasest vaktsiini süstist on vähem kui 5 aastat möödas

Tähiste seletus:
PCV – Pneumococcal Conjugate (bakteriaalne meningiit ja teised pneumokokk infektsioonid
Polio – inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin
Var – Varicella ehk tuulerõuged
PVV – Pneumococcal polysaccharide vaccine (pneumokokk kopsupõletik)

Gripivaktsiini soovitatakse anda kord aastas üle 6 kuu vanustele teatud riskigrupi lastele (astma, südame haigused, suhkruhaigus, sickle cell disease?, HIV-positiivsed) [Haigetele, nõrgestatud immuunsüsteemiga lastele manustatakse kord aastas elavhõbedat sisaldavat vaktsiini???] 6 kuu kuni 8 aasta vanused lapsed, kes saavad esimese doosi, vajavad võimendisüsti 1 kuu pärast esimest vaktsiinidoosi. Saavutamaks parimat kaitset, tuleks esimene süst teha nii vara kui võimalik.

Vaktsineerimise kohustuslikkusest USA-s. (Kärt Ulman)

USAs on vaktsineerimine kohustuslik, vähemalt nii serveeritakse seda ametlikult ja massimeedias. Lastelt nõutakse tõendit vaktsineerimiste kohta kui nad lähevad lasteaeda või kooli, vastasel juhul võivad riiklikud koolid/lasteaiad last mitte vastu võtta. Erakoolide kohta see ei kehti, nemad otsustavad ise.
Lisaks sellele, et vaktsineerimisele tehakse riiklikult suurt kihutustööd, kasutatakse vaktsineerimisnumbrite suurendamiseks mitmeid surveabinõusid. Teatud osariikides saavad arstid iga täielikult vaktsineeritud lapse pealt raha, seega on nad isiklikult huvitatud, et vaktsineerida võimalikult paljusid. Arstid on keeldunud ravimast mittevaktsineeritud lapsi. Ka mõnede riiklike koolide direktorite isiklik sissetulek sõltub vaktsineeritute arvust tema koolis.

Vanematele ei jagata teavet, et tegelikult on seadusega ette nähtud legaalsed teed vaktsineerimisest keeldumiseks. On võimalik valida kas usulise, meditsiinilise või filosoofilise põhjenduse vahel ning see on erinevates osariikides erinev. On osariike, kus kehtivad kõik kolm keeldumist.
Kõige lihtsam on filosoofiline põhjendus, mis ei nõua vanematelt mingeid lisatõestusi.
Meditsiinilisel ja usulisel põhjendusel on erinevates osariikides erinevad keerukusastmed. Alles hiljaaegu nõuti näiteks usulisel põhjusel vaktsineerimisest keeldumise korral tõestatud kuulumist usulistesse organisatsioonidesse. Viimastel aastatel on aga mitmed kohtuprotsessid tõestanud, et selline nõudmine rikub isikuvabadust ning nüüd piisab paljudel juhtudel vaid vanemate kirjalikust kinnitusest. Samas sõltub vabastuse saamine suuresti konkreetsest koolist, koolidirektorist, linna-või maakonna haridusosakonnast jne ja sellest, kui fanaatiliselt need instantsid vaktsineerimisse suhtuvad.
Ja kuigi seadus lubab vaktsineerimisest keeldumist, on teada palju juhtumeid, kus vaktsineerimisest keeldunud vanemaid on koheldud kui kurjategijaid. Näiteks on sotsiaalhoolekanne vaktsineerimisest keeldunud vanematelt lapsed ära võtnud ettekäändel, et vanemad seavad ohtu lapse elu!, lapsi on koolis sundvaktsineeritud, vanemaid on kohtusse kaevatud, neid ähvardatud, töölt lahti lastud. On ka juhuseid, kus vanemad on omakorda kooli kohtusse kaevanud, põhjusel, et tegelikult rikub sundvaktsineerimine inimõigusi.
On dokumenteeritud juhtumeid, kus vanemad on keeldunud vaktsineerimast rasket vaktsineerimisreaktsiooni kogenud last. Arstid pole vanemate põhjendusest hoolinud, on täitnud tuimalt “oma kohust” ning last revaktsineerinud, tekitades sellega lapsele pöördumatuid kahjustusi või põhjustades lapse surma.