|
Tähiste seletus: * Vastsündinud vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu
|
Vanus | Vaktsiini nimetus ja manustamise kord. |
Kohe peale sündi* | HBV |
1.elupäev | BCG |
3 kuu | DTL 1 |
4 kuu | DTL 2, Hib 1 |
5 kuu | DTL 3 |
6 kuu | Polio 1, Hib 2 |
12 kuu | Polio 2 |
14-18 kuu | LMP 1, Hib 3 |
20-24 kuu | DTL 4, Polio 3 |
6 a. | Polio 4, LMP 2 |
11 a. | Polio 5 |
11-13 a. | Td |
11-13 a. | LMP** |
16-18 a. | Polio 6 |
* Ainult HbsAg-kandlusega emade vastsündinud lastele kohe
pärast sündi.
** Kui ei ole varem saanud kahte annust LMP-vaktsiini.
Tähiste seletus:
HBV – Hepatiit B
BCG - tuberkuloosivaktsiin
DTL - difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin
Hib – Haemophilus influenxae tüüp b vaktsiin (meningiit)
Polio - poliomüeliidi vaktsiin (süstitav, inaktiveeritud
viirus)
LMP - leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Td - teetanus- ja difteeriavaktsiin
http://www.hic.gov.au/providers/programs_services/acir/acir_schedule.htm
A. Austraalia standart-vaktsineerimiskalender NHMRC
poolt 2000 a. (0-4 aastat)
* NHMRC - National Health and Medical Research Council.
Vanus | Vaktsiin - valik 1 |
Vaktsiin - valik 2 |
Sünd | hepB | hepB |
2 kuud | DTPa-HepB, Hib, OPV | DTPa, Hib-HepB, OPV |
4 kuud | DTPa-HepB, Hib, OPV | DTPa, Hib-HepB, OPV |
6 kuud | DTPa-HepB, OPV |
DTPa, OPV |
12 kuud | Hib, MMR | MMR, Hib-HepB |
18 kuud | DTPa | DTPa |
4 a. | DTPa, MMR, OPV | DTPa, MMR, OPV |
Märkused:
· NHMRC vaktsineerimiskalender annab vanuses 2, 4, 6 ja 12
kuud 2 varianti, kus mõlemad sisaldavad uut kombineeritud
vaktsiini.
· Variante 1 ja 2 võib omavahel vahetada, jälgides
nende Hib ja HepB komponente.
· Hepatiit B vaktsiini tuleks anda vastsündinutele ja
mitte hiljem kui 7 päeva peale sündi.
· Kui võimalik, tuleks nii 2, 4, 6 kui 12 kuu vanuselt
kasutada sama DTPa (atsellulaarset) vaktsiini.
· Vaktsiini variant 1. Victoria, Lääne-Australia
ja Tasmaania.
B. NHMRC poolt soovitatav vaktsineerimise kalender (0-6 aastastele) Juuli 1998
Vanus |
Haigus |
Vaktsiin |
2 kuud | Difteeria, teetanus ja läkaköha Poliomüeliit Hib |
DTPa OPV - Sabin vaccine Hib vaccine (HbOC or PRP-OMP)* |
4 kuud | Difteeria, teetanus ja läkaköha Poliomüeliit Hib |
DTPa OPV - Sabin vaccine Hib vaccine (HbOC or PRP-OMP)* |
6 kuud | Difteeria, teetanus ja läkaköha Poliomüeliit Hib (HbOC schedule only) |
DTPa OPV - Sabin vaccine Hib vaccine (HbOC) |
12 kuud | Leetrid, mumps ja punetised Hib (PRP-OMP schedule only) |
MMR Hib vaccine (PRP-OMP) |
18 kuud | Difteeria, teetanus ja läkaköha Hib (HbOC schedule only) |
DTPa Hib vaccine (HbOC) |
Enne kooli minemist (4-5 aastat) | Difteeria, teetanus ja läkaköha Poliomüeliit Leetrid, mumps ja punetised |
DTPa OPV - Sabin vaccine MMR |
* Hib vaktsiini lühendid - HbOC on 'HibTITER',
PRP-OMP on 'PedvaxHIB'
HbOC (HibTITER) antakse 2,4,6 ja 18 kuusteles.
PRP-OMP (PedvaxHIB) antakse 2, 4 ja 12 kuustele
Allikas: http://www.hc-sc.gc.ca/pphb-dgspsp/publicat/ccdr-rmtc/97vol23/23s4/23s4e_e.html
Soovitatav vaktsineerimiskalender lastele NACI poolt (National Advisory
Committee on Immunization), mai 1997.
Vanus | Vaktsiin |
2 kuud | Hep-B*(3 doosi), DPT, Hib**, Polio |
4 kuud | Hep-B*(3 doosi), DPT, Hib**, Polio |
6 kuud | Hep-B*(3 doosi), DPT, Hib**, Polio*** |
12 kuud | Hep-B*8(3 doosi), MMR |
18 kuud | Hep-B*(3 doosi), DPT, Hib**, Polio, MMR**** |
4-6 aastat | Hep-B*(3doosi), DPT, Polio, MMR**** |
9-13 aastat | Hep-B*(3 doosi) |
14-16 aastat | Td, Polio*** |
Tähiste seletus
DPT- difteeria, läkaköha ja teetanuse vaktsiin
Hib- Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin (meningiit)
Polio – inaktiveeritud suukaudne poliomüeliidi vaktsiin
MMR – leetrid, mumps ja punetised
Td – teetanuse ja difteeria toksoidid, täiskasvanute
vorm
Hep-B - hepatiit B
Märkused:
* -Lastele, kes imikueas hepatiit B vaktsiini ei saanud, tuleb seda
manustada koolis läbiviidavate programmide raames vastavalt
kohalikult kehtivale korrale.
** Soovitatav ajakava nii Hib-TITER® kui ActHIB® (vaktsiinide
nimetused) vaktsiinidele.
*** Kui on kasutatud ainult lastehalvatuse suukaudset varianti,
siis tuleks teha revaktsineerimine 6 kuu ning 14 ja 16 aasta vanuselt.
**** Tavaliselt soovitatakse teine doos MMR (LMP) vaktsiini anda
kas 18 kuu või 4 kuni 6 aasta vanuselt. Seda võib
anda ükskõik mis ajal enne kooli, niiet esimese ja teise
doosi vahele jääks vähemalt kuu aega.
Vaktsineerimine on kohustuslik.
Allikas: http://vanderbiltowc.wellsource.com/dh/Content.asp?ID=415
Lapse vanus | Vaktsiini nimetus ja manustamise kord |
Sünd - 2 kuud | Hepatii-B (I doos) |
1-4 kuud | Hepatii-B( II doos) |
2 kuud | DTP, Hib, Polio, PCV |
4 kuud | DTP, Hib, Polio, PCV |
6 kuud |
DTP, Hib, PCV |
6-18 kuud | Polio, Hepatiit-B (III doos) |
12-15 kuud | Hib, PCV, MMR |
12-18 kuud | Varicella |
24 kuud -18 aastat | Hepatiit-A*, PVV** |
4-6 aastat | DTP, Polio, MMR |
11-12 aastat | Teetanuse võimendi*** |
Märkused:
* - valitud osariikides ja teatavale kõrge riskiga gruppidele
** - teatavale kõrge riskiga gruppidele
*** - võib edasi lükata, kui viimasest vaktsiini süstist
on vähem kui 5 aastat möödas
Tähiste seletus:
PCV – Pneumococcal Conjugate (bakteriaalne meningiit ja teised
pneumokokk infektsioonid
Polio – inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin
Var – Varicella ehk tuulerõuged
PVV – Pneumococcal polysaccharide vaccine (pneumokokk kopsupõletik)
Gripivaktsiini soovitatakse anda kord aastas üle
6 kuu vanustele teatud riskigrupi lastele (astma, südame haigused,
suhkruhaigus, sickle cell disease?, HIV-positiivsed) [Haigetele,
nõrgestatud immuunsüsteemiga lastele manustatakse kord
aastas elavhõbedat sisaldavat vaktsiini???] 6 kuu kuni
8 aasta vanused lapsed, kes saavad esimese doosi, vajavad võimendisüsti
1 kuu pärast esimest vaktsiinidoosi. Saavutamaks parimat kaitset,
tuleks esimene süst teha nii vara kui võimalik.
USAs on vaktsineerimine kohustuslik, vähemalt nii serveeritakse
seda ametlikult ja massimeedias. Lastelt nõutakse tõendit
vaktsineerimiste kohta kui nad lähevad lasteaeda või
kooli, vastasel juhul võivad riiklikud koolid/lasteaiad last
mitte vastu võtta. Erakoolide kohta see ei kehti, nemad otsustavad
ise.
Lisaks sellele, et vaktsineerimisele tehakse riiklikult suurt kihutustööd,
kasutatakse vaktsineerimisnumbrite suurendamiseks mitmeid surveabinõusid.
Teatud osariikides saavad arstid iga täielikult vaktsineeritud
lapse pealt raha, seega on nad isiklikult huvitatud, et vaktsineerida
võimalikult paljusid. Arstid on keeldunud ravimast mittevaktsineeritud
lapsi. Ka mõnede riiklike koolide direktorite isiklik sissetulek
sõltub vaktsineeritute arvust tema koolis.
Vanematele ei jagata teavet, et tegelikult on seadusega ette nähtud
legaalsed teed vaktsineerimisest keeldumiseks. On võimalik
valida kas usulise, meditsiinilise või filosoofilise põhjenduse
vahel ning see on erinevates osariikides erinev. On osariike, kus
kehtivad kõik kolm keeldumist.
Kõige lihtsam on filosoofiline põhjendus, mis ei nõua
vanematelt mingeid lisatõestusi.
Meditsiinilisel ja usulisel põhjendusel on erinevates osariikides
erinevad keerukusastmed. Alles hiljaaegu nõuti näiteks
usulisel põhjusel vaktsineerimisest keeldumise korral tõestatud
kuulumist usulistesse organisatsioonidesse. Viimastel aastatel on
aga mitmed kohtuprotsessid tõestanud, et selline nõudmine
rikub isikuvabadust ning nüüd piisab paljudel juhtudel
vaid vanemate kirjalikust kinnitusest. Samas sõltub vabastuse
saamine suuresti konkreetsest koolist, koolidirektorist, linna-või
maakonna haridusosakonnast jne ja sellest, kui fanaatiliselt need
instantsid vaktsineerimisse suhtuvad.
Ja kuigi seadus lubab vaktsineerimisest keeldumist, on teada palju
juhtumeid, kus vaktsineerimisest keeldunud vanemaid on koheldud
kui kurjategijaid. Näiteks on sotsiaalhoolekanne vaktsineerimisest
keeldunud vanematelt lapsed ära võtnud ettekäändel,
et vanemad seavad ohtu lapse elu!, lapsi on koolis sundvaktsineeritud,
vanemaid on kohtusse kaevatud, neid ähvardatud, töölt
lahti lastud. On ka juhuseid, kus vanemad on omakorda kooli kohtusse
kaevanud, põhjusel, et tegelikult rikub sundvaktsineerimine
inimõigusi.
On dokumenteeritud juhtumeid, kus vanemad on keeldunud vaktsineerimast
rasket vaktsineerimisreaktsiooni kogenud last. Arstid pole vanemate
põhjendusest hoolinud, on täitnud tuimalt “oma
kohust” ning last revaktsineerinud, tekitades sellega lapsele
pöördumatuid kahjustusi või põhjustades
lapse surma.
|