Sissejuhatuseks
Sulgpall on sobiv
liikumisviis igale vanusele ja figuurile.
Intervall-tüüpi spordialana on ta üks enam
energiat nõudvamaid sportmänge. Sulgpall tõstab
kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu.
Sulgpalli algtõdesid on kerge õppida ja mäng on
huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja
samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall
pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele.
Vt. ka
artiklit "Tund
sulgpallimängu annab tugeva füüsilise
koormuse"
(Õhtuleht, 16.08.99 - Kaire Kenk)
Teistest
reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks
asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu
omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et
sulgpall ei tohi puutuda mängu käigus maad. Need
kaks omadust - palli iseloomulik lend ja mängu
pidev pausideta kulg - teevad sulgpallist ühe põnevaima
spordiala nii mängimiseks kui ka kaasa elamiseks.
Loosimine
Enne iga mängu
algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal
on õigus valida kas pallinguõigust, väljakupoolt
või pakkuda valikuõigust vastasele.
Palling
Iga sett algab
pallinguga paremalt väljakupoolelt (servialast).
Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja
parempoolsele pallingualale.
Pallingu sooritaja ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel
diagonaalselt asetuvatel pallingualadel. Jalg ei
tohi asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi
momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja (ega nende
partnerid paarismängus) muuta keha asendit ega tõsta
jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).
Pärast pallingut võivad
mängijad asetuda oma väljakupoolel mistahes
kohtadele.
Pallija ei tohi
pallida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks
valmis.
Pallingu momendil ei
tohi reketi raam tõusta kõrgemale vöö
tasapinnast, reketi pea aga reketit hoidva käe
randmest.
Veel loetakse palling
ebaõigeks, kui
- pall ületas võrgu,
kuid ei sattunud määratud väljakualasse
vastaspoolel (piirile kukkunud pall loetakse
sees olevaks);
- pall ei ületanud
võrku või puudutas kõrvalisi esemeid (kui
pall puudutas pallingu järel võrku, aga lendas
õigele pallingualale, loetakse palling õigeks);
- pallija sooritas
ebaõige liigutuse, katkestas hetkeks pallimise
ning sundides sellega vastuvõtja liikvele,
sooritas pallingu.
Kui reket ei taba
pallingul palli, ei loeta seda veaks. Kui aga reket
puudutab palli, loetakse palling sooritatuks.
Punkte saab palliv
pool vastuvõtja mistahes vea puhul. Vastuvõttev
pool võib võita vaid pallimisõiguse või
pallimisjärjekorra muutuse (vt. paarismäng).
Punktimängimine
Kui pall puudutas mängu
ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök
õigeks (seejuures ei loeta veaks, kui pall ületab
võrgu tasapinna väljaspool külgjoont, kuid langeb
väljaku piiridesse).
Kui võrgu juures
asuv mängija sooritab ülalt löögi, ei tohi
vastane reketiga võrgu kohal blokeerida. Mängija võib
tõsta reketi ainult näo kaitseks või püüdeks
tabada võrgust eemal vastase löödud palli, kui ta
sellega vastast ei sega.
Üldisteks vigadeks,
mis põhjustavad pallinguõiguse või punkti
kaotuse, loetakse kui
- pall langeb väljapoole
väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab
lage, seinu jms.;
- lüüakse
vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta
veaks reketi inertsist üle võrgu liikumist;
- mängija riivab mängu
ajal võrku;
- mängija mistahes
kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt
puudutab ja sellega vastast segab;
- pall jääb
reketile peatuma, hüpleb reketil või teda
visatakse (nn soe pall).
Üksikmäng
Mäng 15 (11)
punktini süsteemis
3-st parem
Kuni 20. sajandi lõpuni
mängiti kõik üksikmängud
15 punktini (va naiste ja noorte nooremate vanuserühmade
üksikmängud, mis mängiti 11 punktini), kusjuures
mängu võitmiseks oli vaja võita 2 setti (geimi).
Seti lõpus viigiseisul 14:14 (mängus 15 punktini)
või 10:10 (mängus 11 punktini) võib pallingut
vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu
veel ühe või kolme punkti võiduni, st. kas sett lõpeb
endiselt peale ühe poole 15. (11.) punkti
saavutamist või jätkatakse mängu kuni üks
pooltest on võitnud 17 (13) punkti.
Pallija tehtud veaga
kaasneb pallingu kaotus. Kui vea tegi vastuvõttev mängija,
saab pallija punkti ja pallib uuesti mööda väljaku
teist diagonaali.
Mäng algab alati pallinguga paremast
pallingukastist, edasise mängu käigus pallitakse
paarisarvu punktide korral parempoolsest ja
paarituarvu punktide korral vasakpoolsest
pallingualast.
Mäng süsteemis
3-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kahe seti võiduni
(mäng võib seega lõppeda kas 2:0 või 2:1). Seti
lõppedes vahetavad mängijad väljakupooled,
kusjuures uue seti algul pallib esimesena eelmise
seti võitja (see, kelle kätte pallimisõigus jäi).
Kolmandas setis toimub väljakupoolte vahetus ka
peale eduseisus oleva mängija 8. punkti võitmist (mäng 15
punktini) või 6. punkti võitmist (mäng 11 punktini).
Mäng 7 punktini süsteemis
5-st parem
Juba 1999. aastal
hakati katseliselt rakendama uut, eelkõige
televisiooniülekannetele sobivamat, süsteemi - mängu
võitmiseks on tarvis võita kolm setti, kusjuures
üks sett mängitakse 7 punktini (seti lõpus
viigiseisul 6:6 võib servi vastuvõttev pool
valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe
punkti võiduni).
Mäng süsteemis 5-st
parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija
kolme seti võiduni
(mäng võib seega lõppeda kas 3:0, 3:1 või 3:2).
Väljakupoolte vahetus toimub peale iga seti lõppu
ja 5. setis peale seda, kui eduseisus oleva mängija
on võitnud 4. punkti.
Paarismäng
Sarnaselt üksikmängule
peetakse ka paarismänge kas 15 punktini (mängu võitmiseks
vaja 2 seti võitu) või 7 punktini (võiduks vaja 3
seti võitu).
Seti alguses
otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima
(pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad
koha sisse väljaku parempoolses osas.
Kui esimese pallingu järel eksis pallingut vastuvõttev
pool, saab palliv pool punkti ja pallinud mängija jätkab
pallimist, ainult juba vasakust pallingukastist
vastaste teisele mängijale. Sedasi jätkatakse kuni
pallijate esimese veani, peale mida läheb pallimisõigus
(ja seega ka võimalus punkte saada) üle
vastastele.
Peale pallimisõiguse
võitmist pallib esimesena alati väljaku
parempoolses kastis paiknev mängija (ja seda sõltumata
punktiskoorist, lihtsalt paarisarvu punktide korral
on selleks mängu alguseski esimesena pallinud või
pallingut vastu võtnud mängija, paarituarvulise
punktiskoori korral tema partner), punkti võitmisele
järgneb palling kõrvalkastist nagu üksikmänguski.
Et paarismängus osaleb kummaltki poolt kaks mängijat,
on ka pallinguid mõlemale paarile ette nähtud kaks
(va. seti alguses, kus pallimist alustanud pool
kaotab pallimisõiguse kohe peale oma esimest
eksimust). Seti käigus pallib esimene mängija kuni
nende paari esimese eksimuseni (vahetades punkti võitmise
järel pallimisdiagonaali), peale eksimust läheb
pallimisõigus üle sama paari teisele mängijale,
kes pallib kastist, kus ta oma partneri viimase
pallingu ajal paiknes. Alles peale teist eksimust
(teise pallingu kaotust) läheb pallimisõigus üle
vastastele (seega tuleb paarismängus kord kaotatud
pallimisõiguse tagasi saamiseks sundida vastased
eksima kahel korral - nende esimesel ja teisel
pallingul).
Pallija ja vastuvõtja
partnerid võivad väljakul asetuda mistahes kohale,
kui nad ei sega pallingut ega pallingu vastuvõtmist
ja on liikumatud pallingu sooritamise momendil (kui
pallija reket tabab palli).
Pärast pallingu
vastuvõtmist järgnevad löögid sooritatakse mõlema
poole ükskõik kumma mängija poolt. Riivab pall ühte
mängijat või reketit, loetakse see veaks ja teine
enam seda palli lüüa ei tohi.
Väljak ja
varustus
Sulgpalli väljakul pikkusega 13,41 m ja
laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus),
mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga
kaheks (täpsemaid mõõte vt. väljaku
jooniselt).
Moodsad
sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika,
alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides
sulamid, mis on väga kerged (<100 gr) ja
keelestatavad väga tugevalt. Tipptasemel reket
maksab ~1500 krooni, kuid täiesti korraliku reketi
saab kätte ka 600-700 krooni eest.
Võistlusspordis
kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte
plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu
stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5
grammi (vt. täpsemalt: "Kuidas
tehakse sulgpalle?").
Vt ka: IBF
rules and laws
|