Raamat, Karate ja Magic. 3osa (2)

Tiiger tuli ja tuli, aga siis tuli üks inimene ja ta jõudis kiiremini mu ära võtta ja ta viis mind ühte majasse kus loomad sisse ei saa. See metslane küsis: ,,Kes sa oled? Mida sa siin teed?`` ,,Ma vastasin, et ma ei tea, järsku sain siia.`` Metslane: ,,Okei, kui sa juba siin oled võiksid meie kombeid õppida kuidas ellu jääda.`` ,,Ok.`` vastasin ma. Metslane hakkas mind õpetama kuid keegi leidis juba raamatu ja kirjutas et see poiss tuleb sinna Karateesse tagasi ja kadusingi sinna. Ma olin jälle Karate kohas ja nägin seda raamatut. Ma jooksin ja võtsin selle talt käest ära ja jooksin minema. See poiss kellel see raamat käes oli kutsus teised teda taga ajama ja nad hakkasidki. Ma jooksin ja jooksin kogu aeg ja nemad järgi. Ma komistasin ja nad said mind kätte. Nad ütlesid kui sa raamatut vabatahtlikult ei anna, siis me lööme sind! Ma ei andnud nad hakkasid lööma, aga nende õpetaja ütles et: ,,Laske poiss lahti!`` Nad tegidki seda ja ma jooksin minema kohe koos raamatuga. (Tagasi norm maailmas.) Ema ärkas ülesse ja vaatas, et raamatut polnud ja ta kohe arvas et nägi unes seda kõike. Kuid pärast nägi ta jällegi raamatut ja raamat tõmbas ka tema sinna sisse samasse kohta kus poiss oli. (Tagasi imelikus maailmas.) Ema vaatas ringi ja tal oli väga imelik olla, sest ta polnud selllist asja kunagi kogenud. Poisi ema nägi enda poega ja ütles talle: ,,Mis siin toimub?`` Poiss vastas et: ,,Ma ei tea.`` Siis tuli Karate õpetaja kes ütles et laseksid mu lahti ja ta ütles: ,,Et tule siia.`` Läksin ja ta ütles, et: ,,Kas sa Karateed oskad?`` Ütlesin, et ei oska ja siis ta kohe ütles et: ,,Ma õpetan sind.`` Ma olin nõus. Sellega läks uskumatult vähe aega ainult pool kuud. Ma ei saanud aru, et kuidas nii vähe. Aga seal läks aeg kiiremini. Ema ootas mind ja hakkasin minema. Mul oli raamat kõrval ja siis järsku kukub ema pikali ja ma nägin et tal oli nuga seljas. Ma nägin kes seda tegi, see oli see poiss kes koolimaja põlema pani aga ainult üks poiss oli ja ta võttis raamatu kaasa. Ma jooksin järgi talle...

Autori kommentaar »