Marutaudis Hundid 3osa. (6)

(Eelmises osas) ,,Jah, seegi hea, aga.. aga.. aga kas me saame oma õnne ka nendega jagada?`` Samal ajal vaadates hunte ja kuulates kolme hundi urinat.

(Jutt) ,,Ma ei tea. Me peame kuidagi siit ära saama, loodan, et need pole marutaudis.`` ütles isa. Siis nagu tellimise peale tuli tuisk ja lükkas lume meie peale ja jooksime ära ja hundid meid ei näinud. ,,Jookseme nüüd! Meil veab mitte ühtegi hunti pole siin, jookseme koju kähku!`` ütlesin ma. ,,Pimedaks hakkab minema, peame kähku minema!`` ütles isa. Ja hakkasime jooksma. Jooksime ja jooksime ja siis jäi mul jalg lumehange kinni. ,,Isa aita! Kähku, hundid märkasid meid!`` ütlesin ma. Isa sikutas natukest aega ja sai mind välja ja see marutaudis hunt, kes enne meid ootas, kui me olime puu otsas, see oli juba meile päris ligidal. Otsisime mingeid puid, kuhu ülesse minna, aga kõigil puudel oli oksad hästi kõrgel. Me kooksime kähku peitu, aga see ei aidanud, hunt ju tunneb hästi lõhna ja seekord tundis paremini, sest kui see tuisk tuli, siis läksin terava asja pihta ja verd natuke voolas alla. Läksime peidukast ära ja jooksime edasi, e kaotasime hundi ära, me mõtlesime, et peidame mõlemad ennast lumehange alla ja hästi sügavale, et ta ei näeks ega tunneks hästi lähna. Me olime seal tükk aega, kuni enam ei kuulnud hundi käimist. Nüüd jällegi oli natuke raske sealt välja saada, kuigi ikkagi pikka peale saime. Väljas oli juba päris pime. Mitte ühtegi hunti ei näinud kui lumehangest välja saime. Isa ja ma vaatasime mõlemale poole ja isal oli väga imelik nägu peas. Ma küsisin: ,,Noh, miks sul nii kehva nägu peas on?`` Ise värisedes nii nagu hakkaks surema kohe. ,,Seda, et.. eee.. Ma arvan, et me oleme eksinud.`` ütles isa. ,, Mida !? ``

JÄTKUB...

Autori kommentaar »