TÜ teadlased: tee aastavahetusel arukad valikud, et uus aasta tuleks nakkuseta
Jõulujärgne ehmatav positiivsete koroonatestide arv annab kinnitust, et viiruse levik on ikka tõusuteel. See, kas uuel aastal muutub pilt paremaks või halvemaks, on meie kõigi kätes, kes me valmistume tähistama aastavahetust, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ruth Kalda, Mikk Jürisson, Krista Fischer ja Tanel Tenson.
Lõppeva kümnendi säravamad ideed
Ühiskonnateadused ja kultuur
Aasta on peagi läbi. ERR Novaator palus sel puhul paarikümnel Eesti teadlasel meenutada, mida endaga lõppevast kümnendist kaasa võtta ja mis olid nende eriala läbivad märksõnad.
Jaapan arendab puidust satelliiti, et pidurdada kosmoseprügi kasvu
Kosmosemissioonide ökoloogilist jalajälge kahandav puitsatelliit võib valmida juba aastal 2023.
Koroonavastane immuunsus püsib mälurakkude toel vähemalt kaheksa kuud
Uue koroonaviiruse vastane immuunsus püsib inimesel vähemalt kaheksa kuud, selgub Austraalia teadlaste uuringust. See annab lootust, et ka viirusvastastel vaktsiinidel on vähemalt suhteliselt pikaajaline toime.
seitse ootamatut jõuluküsimust
Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga?
Jõuluajal käib mitmetes peredes jõuluvana, kuid mõnes piirkonnas on säilinud ka jõulusoku traditsioon. Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga ja kes see jõulusokk õigupoolest on, vastab Marju Kõivupuu.
Lugeja küsib: miks heinapallid iseenesest põlema süttivad?
Temperatuur heinapalli sees võib ulatuda isegi saja kraadini ning heinapallide iseeneslik mahapõlemine pole tundmatu nähtus. Mis selle taga õigupoolest on ning kuidas protsess kulgeb?
Ilvesest kilpkonnani: kuidas Eesti ohustatud liikidel läheb
Elutegevuseks vanu metsi vajavatel liikidel läheb kehvasti, mistõttu näiteks ilves ja lendorav on ohustatuse skaalal hiljuti vahetanud kategooriat hullema suunas. Paremini on läinud merikotkastel ja euroopa naaritsatel, rääkis Novaatorile zooloog Uudo Timm.
Ühe minuti loeng: mida teeb taliujumine inimese kehaga?
Taliujumine turgutab immuunsust ja tekitab kehas ka mitmeid teisi suuremaid ja väiksemaid muutusi, kinnitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak.
Uuringud: mahepõllundus on enamat kui umbrohtunud põld ja olematu saak
Mis vahe ikkagi on mahe- ja tavapõllundusel? Novaator uuris Eesti taimekasvatusteadlastelt nende värskemate uuringute valguses, kuidas erinevad mahe- ja tavaporgandid, kui palju kasvab kummagi viljlelusviisi põldudel umbrohtu ja kuidas on kummalgi juhul lood mulla toitainerikkusega.
Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna retaabel kujutab hiliskeskaja luksust
Tallinna kaupmeesteühendused Suurgild ja Mustpeade vennaskond tellisid 15. sajandi lõpul Bruggest oma kiriku altarile retaabli ehk maalitud altariseina. Ehkki töö oli mõeldud tallinlastele, kujutatakse sellel ohtralt hiliskeskaegsete Madalmaadele omaseid luksuslikke esemeid, mida analüüsiti Tartu Ülikooli doktoritöös.
Kolme minuti loeng: kõrbenud piparkooki ja söetabletti eristavad poorid
Süsi on mõiste, mida argielus väga tihti pruugitakse. Teaduslikul lähenemisel avaneb selle taga aga põnev maailm. Mis vahe on näiteks söetabletil, söestunud piparkoogil ja tööstuses kasutataval süsinikul? Tartu Ülikooli keemia doktorant Riinu Härmase sõnul on neil väga erinev ülesehitus. Süsiniku kasutusvõimalused määrabki justnimelt selles olevate pooride hulk.
Viiruse leviku peatamiseks on vaja antikehasid kolmele neljandikule rahvast
Kuu lõpus otsustab Euroopa Ravimiamet, kas anda Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiinile müügiluba. Kui luba tuleb, plaanitakse jaanuaris alustada vaktsineerimist ka Eestis. Et viirus riigis enam vabalt ringelda ei saaks, oleks vaja, et kolm neljandikku elanikest kannaks antikehasid, mis on saadud kas vaktsiini või haiguse läbipõdemise kaudu.
USA-s kasvab jõudsalt sotsiaalmeediast viljatusravi rohtude soetamine
Ameerika Ühendriikides on viljatusraviga seotud ravimid kallid ja USA tervishoiusüsteem ei taga ravi kõigile, kellel seda vaja oleks. Seetõttu on jõudsalt kasvanud kunstliku viljastamisega seotud ravimite müük just sotsiaalmeedia platvormidel, näiteks Instagramis või Redditis. Eestlased internetist ravimeid ostma ei kipu.
Akadeemikuteks valiti Krista Fischer, Veiko Uri ja Elmo Nüganen
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks Veiko Uri ja teatrikunsti akadeemikuks Elmo Nüganen
Ajaloolane: Roman von Ungern-Sternberg Eesti ajalugu ei mõjutanud
Koalitsioonierakonnad toetavad katuserahadest 45 000 euroga MTÜ-d "Ungern Khaan", mille eesmärk on püstitada monument parun Roman von Ungern-Sternbergile. Eesti ajalugu parun ei mõjutanud ja maailma ajaloos ta erilist rolli ei etendanud, ütles Tartu Ülikooli ajaloo dotsent Ago Pajur.
Eksperiment rahvarohkel kontserdil: koroonaviiruse levikut saab piirata
Piisav ventilatsioon ja hügieeninõuete täitmine kontserdisaalis vähendavad koroonaviiruse levikut, selgus Saksamaal tehtud uuringust.
Mida peaksid teadma eksponentsiaalsest kasvust?
Sageli on meedias juttu, et kui koroona tõkestamiseks meetmeid ei rakendata, hakkab viirus levima eksponentsiaalselt. Ehkki enamik inimesi aimab, et see viitab kiirele kasvule, näitavad uuringud, et tegelikult ei suudeta ligilähedaseltki aduda, kui suured numbrid kohe mängu tulevad.
Koroona läbipõdenutel on antikehad pool aastat
Koroonaviiruse läbipõdenutel on veel pool aastat hiljem olemas antikehad. Samas pole selge, kui palju need uue nakatumise eest kaitsevad, tõdeti koroonakonverentsil Tartu Ülikoolis.
arvamus
Marko Uibu: miks tekib maskivastasus ja kuidas sellele reageerida?
Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.
Doktoritöö: meie mälestusmärkide väärtustamine on seotud baltisakslusega
20. novembril kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö, mis uurib kunstiajaloo ja muinsuskaitse kui distsipliinide kujunemist baltisaksluse vaatepunktist.
Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest
Keskkonnaministeeriumi tellitud hiljutine uuring näitas, et vaid kolmandikus eramajade kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Sageli on saastus pärit inimese enda või naabri reoveest.
Lugeja küsib
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.