Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Muu

Viimne Hingetõmme (22)

08.05.2010 19:59, x249 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Eet selline üsna igva jutuke ilmselt.... tglt ma ei tea kõik kes on lugenud on mulle vastu vaielnud aga nh.... ise otsustage :]

Jänes ärkas hommikul muretult ja rõõmsalt, ta ronis oma urust välja ja jooksis metsa toitu otsima. Kui ta oli natukene ringi hüpanud, tundus talle et keegi jälgib teda. Jänes vaatas ringi kuid ei näinud midagi ega kedagi. Ta hüppas edasi. Siis kuulis ta kuidas oleks justkui midagi suurt lükanud ennast puuokstelt lahti ja lendu tõusnud. Ta ehmatas ning vaatas ringi. Kuid ei näinud kedagi. Jänes hakkas juba pisut hirmu tundma.

Ta oli kuulnud et metsa oli tulnud pesitsema metsade suurim kotkas kuid ei olnud seda uskunud, kuid nüüd hakkas ta juba kahetsema seda.... jänes nägi maas musta varju, see oli laialisirutatud tiibadega linnu kujuga. Jänes vaatas üles ja seal ta oli... suur must kotkas! See oli tõesti suurim mida ta näinud oli, laialisirutatud tiivad olid peaaegu kolm meetrit, ja kotka küünised olid pikad ja teravad. Kotka silmis oli õel ja julm pilk.

Koheselt sööstis jänes paigalt, ta ei teadnud kuhu ta läheb, talle oli peamine et kotkas teda kätte ei saaks. Kuid kuigi jänes oli kiire, liikus kotkas siiski õhus, ja ta oli jänesest kümme korda suurem. Kotka vari mis püsis koguaeg jänese kõrval aina suurenes. Juba tundis vaene jänes tuult mida tekitasid linnu massiivsed tiivad. Ta pööras pead et näha kui kaugel kotkas oli. Lind hoidis silmad julmalt jänese peal, ta ajas küünised laiali ja valmistus sööstuks, lind avas noka ja tõi kuuldavale julma ja valju sõjakisa mida kuulsid ilmselt kõik läheduses olevad loomad.

Jänes kohkus ja lisas kiirust, kuid polnud kasu, kisa jõudis aina lähemale, tuulehoog tugevnes ja kotka vari aina suurenes. Jänese tund oli käes, järgmisel hetkel tundis ta kuidas linnu teravad küüned krabasid temast kinni, kaks neist tungis ta ihusse. Jänes muutus uimaseks. Ta tundis kuidas ta tõusis õhku, kuidas ta kiikus kotka küünte vahel ja kuidas tuul vihises ta kõrvades. Jänes ei hoolinud enam sellest mis toimus ta ümber, ta oli kaotanud lootuse. Vaene loom hingas oma viimased hingetõmbed, sulges silmad ja vajus oma viimasesse unne.

THE END!

Autori kommentaar »

eet... üsna mõtetu jutt :]

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


evelinike

Kinkimine

 X 5
 X 1

» Fännid ( 0 )

 

Samalt autorilt

Kommentaarid

must_ingel


Tubli! Minu pakutud pealkirja panid ka...
 

evelinike

ossa... kohe lendab pastakas
loog et panin paremat pole ja see on väge hea pealkiri xD
 

tydruk987


HEA JUTT OON <33
 

QueenOfYou

nii kurb, aga supppper hästi kirjutatud tubli oled
 

evelinike

to stellu: jessake veel üks pastakas O_O
tänan ^^.

to QueenOfYou: oli tõesti nii kurb? o.O
tänan, kuigi minuarust pole see nii eriline xD
 

NoodleDontsu

OMG, kui kurb..

*pühib pisaraid*
 

evelinike

scheise, see ei olnud ju nii kurb

*annab taskurätiku*
 

kisscatu

Päris mõtlema panev jutt
Oleksid võinud 'jänese' ja 'kotka' asemel rohkem sünonüüme kasutada, aga muidu hästi kirjutatud
 

evelinike

tänan
ma ei tea eriti palju peale linnu,looma ja jänku ja jänku ei sobiks sellises olukorras... .D
 

-evelyn-


lahe
 

-evelyn-

se aias mind nutma
 

-evelyn-


ilus
 

-evelyn-

evelinike sa oled lahe
 

evelinike

to -evelyn-: tänan pastaka eest...
see ei ole ju nii kurb O____O
tänan aga tindiplekk on tglt halb...
okei...
 

mirtu


ei taha sind hea loo eest tindiseks teha
kirjuta hoopis veel midagi head

 

evelinike

tänks
ei oska
 

dixie-fun

Nii kurb aga oleks olnud kurvem kui jänese asemel oleks olnud kass

 

LiebDieSekunde

lol
 

*lollipop*

Ma ei lennuta pastakaid, sest ma olen täna kiibitsevas tujus.
MA NAERSIN, kergelt. Ma ei lugenud isegi lõpuni
Pahandage.
 

LiebDieSekunde

biaaacchhh v.v
 

bestuXkiki

Nii kurb Ma juba nutan
 

bestuXkiki


Nii kurb!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima