Viimne Hingetõmme (22)
Eet selline üsna igva jutuke ilmselt.... tglt ma ei tea kõik kes on lugenud on mulle vastu vaielnud aga nh.... ise otsustage :]
Jänes ärkas hommikul muretult ja rõõmsalt, ta ronis oma urust välja ja jooksis metsa toitu otsima. Kui ta oli natukene ringi hüpanud, tundus talle et keegi jälgib teda. Jänes vaatas ringi kuid ei näinud midagi ega kedagi. Ta hüppas edasi. Siis kuulis ta kuidas oleks justkui midagi suurt lükanud ennast puuokstelt lahti ja lendu tõusnud. Ta ehmatas ning vaatas ringi. Kuid ei näinud kedagi. Jänes hakkas juba pisut hirmu tundma.
Ta oli kuulnud et metsa oli tulnud pesitsema metsade suurim kotkas kuid ei olnud seda uskunud, kuid nüüd hakkas ta juba kahetsema seda.... jänes nägi maas musta varju, see oli laialisirutatud tiibadega linnu kujuga. Jänes vaatas üles ja seal ta oli... suur must kotkas! See oli tõesti suurim mida ta näinud oli, laialisirutatud tiivad olid peaaegu kolm meetrit, ja kotka küünised olid pikad ja teravad. Kotka silmis oli õel ja julm pilk.
Koheselt sööstis jänes paigalt, ta ei teadnud kuhu ta läheb, talle oli peamine et kotkas teda kätte ei saaks. Kuid kuigi jänes oli kiire, liikus kotkas siiski õhus, ja ta oli jänesest kümme korda suurem. Kotka vari mis püsis koguaeg jänese kõrval aina suurenes. Juba tundis vaene jänes tuult mida tekitasid linnu massiivsed tiivad. Ta pööras pead et näha kui kaugel kotkas oli. Lind hoidis silmad julmalt jänese peal, ta ajas küünised laiali ja valmistus sööstuks, lind avas noka ja tõi kuuldavale julma ja valju sõjakisa mida kuulsid ilmselt kõik läheduses olevad loomad.
Jänes kohkus ja lisas kiirust, kuid polnud kasu, kisa jõudis aina lähemale, tuulehoog tugevnes ja kotka vari aina suurenes. Jänese tund oli käes, järgmisel hetkel tundis ta kuidas linnu teravad küüned krabasid temast kinni, kaks neist tungis ta ihusse. Jänes muutus uimaseks. Ta tundis kuidas ta tõusis õhku, kuidas ta kiikus kotka küünte vahel ja kuidas tuul vihises ta kõrvades. Jänes ei hoolinud enam sellest mis toimus ta ümber, ta oli kaotanud lootuse. Vaene loom hingas oma viimased hingetõmbed, sulges silmad ja vajus oma viimasesse unne.
THE END!
Autori kommentaar »
Samalt autorilt
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Tubli! Minu pakutud pealkirja panid ka...
ossa... kohe lendab pastakas
loog et panin paremat pole ja see on väge hea pealkiri xD
HEA JUTT OON <33
nii kurb, aga supppper hästi kirjutatud tubli oled
to stellu: jessake veel üks pastakas O_O
tänan ^^.
to QueenOfYou: oli tõesti nii kurb? o.O
tänan, kuigi minuarust pole see nii eriline xD
OMG, kui kurb..
*pühib pisaraid*
scheise, see ei olnud ju nii kurb
*annab taskurätiku*
Päris mõtlema panev jutt
Oleksid võinud 'jänese' ja 'kotka' asemel rohkem sünonüüme kasutada, aga muidu hästi kirjutatud
tänan
ma ei tea eriti palju peale linnu,looma ja jänku ja jänku ei sobiks sellises olukorras... .D
lahe
se aias mind nutma
ilus
evelinike sa oled lahe
to -evelyn-: tänan pastaka eest...
see ei ole ju nii kurb O____O
tänan aga tindiplekk on tglt halb...
okei...
ei taha sind hea loo eest tindiseks teha
kirjuta hoopis veel midagi head
tänks
ei oska
Nii kurb aga oleks olnud kurvem kui jänese asemel oleks olnud kass
lol
Ma ei lennuta pastakaid, sest ma olen täna kiibitsevas tujus.
MA NAERSIN, kergelt. Ma ei lugenud isegi lõpuni
Pahandage.
biaaacchhh v.v
Nii kurb Ma juba nutan
Nii kurb!