Päevikud
luuletus siis w=()ise ei teagi
postitas: koid - 22.10.2009, , loetud: 583x
Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan.
Olen hajameelne aga k6ike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
K6ike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga r6hun.
Tahan luua aga l6hun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga sydames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju...
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka veel vähe...
Olen harjumus millega Sa iial ei harju.
Mul on valus aga ma ...
Loe edasi | Loe kommentaare (1)
vaadake kindlasti
postitas: koid - 22.10.2009, , loetud: 544x
Ema küsib et kuhu ma lähen.
Ma vastan: täna öösel ma ei maga.
Võtan tossud ja lähen.
Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad.
Ma lähen ja ei vaata tagasi.
Jõuan lõpuks randa.
Ma ei ole seal rannas varem käinud.
Ei tea kuhu ma sattusin.
Kuid see pole oluline.
Vaatan merd.
Kuulen samme ja itsitamist.
Vaatan..
Seal sa oled koos teisega.
See teeb haiget.
Sa vaatad mulle otsa ja naerad.
Saan aru, sa oled purjus.
Kuid mõistus on sul alles.
Jalutan minema.
Pisar voolab, voolab ka teine.
Tahaks karjuda, kuid ei suuda.
Miks?
Miks?
Ja veel kord miks?
Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan.
Sa hüüad mulle järgi mu nime.. kuid saa aru ma ei taha enam.
Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha.
Ma istun maha.
Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel.
Ma võtan kätte ...
Profiil
koid |
|
Sissekandeid: 7 Punkte: 572 Kollikood: 365489 Viimati: |
|
|
Arhiiv
Tema märksõnad
Viimati luges