Pubeka Päevikud 4. peatükk "Pidu" (4)

Lasin ukse kella ja uksele tuli mingi võõras kutt, kes arvatavasti käib mingis vanemas klassis. Ta ütles mulle „Tsau !“ ja võttis mul ümbert kinni. See oli väga ebameeldiv tunne. Hakkasin silmadega Markust otsima, peagi märkasingi teda rahva hulgas ringi liikumas hakkasin talle lähenema. Kohale jõudes ütlesin veidi pabistades „Tsauki !“ ja see kõlas nagu oleks seda õelnud mõni lammas, kellel on rohututt kurku kinni jäänud ja üritab nüüd sellest vabaneda. Õnneks oli muusika piisavalt vali, et keegi peale Markuse seda ei kuulnud, aga temagi ei teinud sellest välja, minu arust. Markus kutsus mind endaga kaasa ning me istusime diivanile. Kui olin diivanile istunud, kuulsin mingit kärinat, arvasin, et mul läks seelik lõhki, aga see kärin pärines ÕNNEKS hoopis ühelt paksult mehelt ja ausalt õeldes ma ei taha täpsemalt teada mis see oli. Vaatasin ringi ja nägi igasuguseid imeliku välimusega inimesi ja Markus oleks just kui mu mõtteid lugenud, sest ütles mulle „Ma ei tea neist pooli, mu sõbrad tõid oma sõbrad ja need oma korda oma sõbrad.“ Noogutasin mõistvalt. Ütlesin, et lähme liigume kuskile, ta oli nõus ja me liikusime laua poole, mille peal olid söögid ja joogid. See oli üks saatuslik samm, nimelt kui olin jõudnud laua äärde, libastusin ja kukkusin näoga bunži kaussi nagu sellest oleks vähe olnud, lendas mulle püsti tõustes koogi tükk pluusile, nägin välja nagu märg karvutu kass. Kõik vaatasid automaatselt minu poole ja enamus hakkasid naerma. Markus, aga, jooksis teise tuppa ja tõi mulle rätiku, et ma end enam-vähem korda teha. Ma olin nii vihane ja mul oli hirmus piinlik. Ütlesin, et lähen koju ning Markus vastab, et saadab mind. See oli nii armas ! Ja kujutate ette TA VÕTTIS MUL KÄEST KINNI olin nagu totaalselt seitsmendas taevas. Kõik oleks olnud idaalne, kui ainult mu kinga rihm poleks katki läinud ja ma poleks koperdanud nagu mõni täis vanamees. Markus, aga oli niii ideaalne kui vähegi võimalik ja aitas mind püsti.. Nüüd olen ma siis kodus ja hakkan magama minema. Oi, keegi koputab mu uksele, pean lõpetama !

Autori kommentaar »