Kalmistu/ tere, mina olen Harry #3 (7)

Magasin ja ärkasin õhtu. Õues oli juba pime. Tore nüüd pean terve öö üleval istuma. Läksin alla ja märkasin et vanaema oli teleka ees magam jäänud. Ma tasakesi hiilisn välisukse juurde ning siis välja. Esimene mõte oli mets. Ma ei tea isegi miks. Võibolla et kõik ei jälgiks mind. Sulgesin ukse ja kui ümber pöörasin ehmatasin end poolsurnuks.
Ambreh !
- HARRY !
Sa ei tohiks seda teha. Vanaema vihastab.
- Ma tõesti vajan värsket õhku.
Okei ma tulen sinuga
- EI
Ma pean sind kaitsma
- Sa käid juba niigi närvidele-
Sa ka
Muigasin ja siis vaatasin talle tõsiselt otsa.
- Käi minema
Noh kui sa abi vajad ja mind hüüad ega ma kohale ei ilmu.
- Tore
Ma liikusin kiirel sammul metsa poole, Vaatasin seljataha igaks juhuks. Et Harry mind ei jälitaks.Jõudsin metsa. Puud muutusid järjest tihedamaks. Ma liikusin selles võsas om pool tundi. Jõudsin lagendikule mis oli sõnajalgi täis kasvanud. Pöörasin pilgu taevasse. Puude ostsas olid onnid. Milleks ? Kes elaks metsas onnis ?
Järsku läksid kõikide onnide tuled põlema. Nendest väljusid väikesed lendavad asjad mis hoidsid käes sinise tulega põlevaid laternaid.
- misasjad te olete ?
Need lendavad asjad olid nagu hiired ainult et neil olid käppade asemel mingid pikad koivad ja kõrvu neil ka polnud. Nad tundusid päris armsad. Nad olid armsad niikaua kuni nad kõik karjuma hakkasid. Nende kiljumine oli kriipiv. Kõik lendasid mulle kallale ja lõid ome väiksed kohvad mu sisse sinna kuhu võimalik. Äkki kuulsin tuttavat häält. Kõik võiksed olevused hakkasid vinguval toonil kiunuma ja taganesid oma onnidesse. Vanaema ja ta kõrval seisis Harry.
- Ma oleks ise nendega hakkama saanud.
Oleksid või ?
Harry muigas
- Ma ütlesin et ära jälita mind !
Sulle öeldi et sa ei saa kedagi usaldada. Keda sa lollitad ? Sa ei saa selle kõige eest lihtsalt metsa ärajoosta !
- Saan
eisaa
- Saan
Eisaa
- OLE VAIT !
Poiss jäi vait. Vanaema haaras mu käest kinni ja pigistas seda. Ta tiris mind endaga kaasa kodu poole. Harry liikus mu seljataha. Lõpuks kui vanaema oli kindel et ma ikka tulen vabastas ta mu.
-Harry
Noh ?
- Vana sa oled ?
15
-ok
Miks sa küsid ?
- Ei niisama, ma tean et ei tohtind küsida aga, kuidas sa surid ?
Sa ei karda ikka mitte midagi jah ?
- Peaksin ?
Võiksid
- Kuidas siis
Pikk, pikk ja valus lugu
- Nii ?
Poiss vaatas seljataha ja siis mulle silma. Ta ees oli puu ja sellest kõndis ta lihtsalt läbi. Ma muigasin.
Sa olid paar päeva ennem seda mu sünnipäeval. Ma olin 8 aastane. Mina ja kaks mu sõpra. Me läksime kalmistule me tahtsime nalja teha noh vaime välja kutsuda. Läksime sinna kabelisse, see kus sa ärkasid.
Me kutsusime kellegi välja. Me olime alguses kokku leppinud et mida küsime. Mina pidin küsima, Lugupeetud tundmatu kuidas te surite. Madean et seda ei tohtinud lugeda kuid kui ma poleks seda teinud poleks ma poiste kampa saanud. Ma nii tahtsin seda. Peale seda küsimust kustusid küünlad ja tuul hakkas puhkuma. Noh me mõtlesime et tuuletõmbus mis seal ikka. Hakkasime uksest välja minema kui uks lõi pauguga kinni. Me kõik olime ehmund. Avasime ukse ja jookime väljapääsu poole. Kuid väljas oli paduvihm. Ma libisesin ja libisesin sinna samma tiiki kuhu sa kukusid. Ma ei oskand ujuda. Ma sattusin paanikasse. Paari minutipärast ma seal äärel seisingi. See vanatädi. Ta nägi mind kuid ei saanud aidata. Ma ei tea miks. Ta ütles lihtsalt et ta ei saanud. Ma seisin ja vaatasin enda hulpivad keha. Ma oleks tahtud nutta kuid ma ei saanud. Mul polnud pisaraid. Enda viha rahuldamiseks kummitasin ma seda poistekampa. Vanatädi tegi midagi minuga. Ma ei saa ära minna. Ma pean mingi ülesande täitma ning alles siis saan rahu. Ma arvan et see on kellegi päästmine. Ma ei tea mis see on.
- Ok
Ja ei midagi enamat
- Mis ma ütlema peaks ?
. hmmm, maj tea
ME OLEME KODUS
Vanaema kiirendas tempot. Ta avas ukse ja kui mina ja Harry olime sisenenud sulges ta selle. Läksin ülesse oma tuppa vanaema hüüdis harryle järgi
Kui ta kuskile põgeneda üritab siis ärata mind
Harry noogutas ja järgnes mulle pööningule. Alles nüüd ma märkasin enda katkiseid riideid. Need asjad olid need auguliseks järanud.
Vandusin tasakesi.
- Mängime kaarte ?
Ma tegin ettepaneku sest ma polnud üldse unine.
Mille peale ?
- Mismõttes mille peale ?
Nii on lõbusam
-Kuidas ?
Ma vaatasin knagi koos poistegruppiga noh mind loomulikult polnud nende seas kuid ma olin seal olemas. Igatahes Kristol oli vist sünnipäev. Ta sai 14. Mängisid kaarte tüdrukud poiste vastu. See kes kaotas pidi pesuväel tantsima.
- Ja satahad et ma pesu väel tantsik sulle ? UNUSTA ÄRA !
Muidu ma ei mängi.
- Miks sa ei oleks võiinudgi jääda 8 aastaseks ?
Poiss muigas pervolikult.
Sa kardad
- Ei karda
Kardad küll
- Ei karda
No siis mängime
- Mängime jah ja tahad näha kuidas sa tantsima hakkad ?
Davaj
Poisil silmad särasid. Ma vaatasin teda korraks ja siis otsisin sahtlist välja kaardipaki.
-Mida ? Potit ? Merd ? Linnade põletamist ? Õuna ?
Õuna ?
- Ok ma ei viici seletada. Mida siis Merd,linnade põletamist või potit ?
Merd
- Okei
Ajasin kaardipaki segamini põranda peale.
Mitme kaardiga ?
- neljaga
Poiss võttis 4 kaarti ma tegin sama. Harry vaatas kaarte ja kohe hakkas nägu peas peeretama. Ta pani neli kaarti kõrvale.
Koos
Ta võttis uued kaardid ja küsis siis.
Kuute ?
Andsin talle kolm kuute. Poiss muigas endiselt.
-Sa teed sohki ?
Ei, mul lihtsalt veab, sa kardad
-EIII. küsi juba noh.
Kolme.
-Misasja ?
Ma andsin talle kolme. Mängu lõpuks oli 10 ja mul 3 nelikut.
Paluks mingi klassika järgi. Aeglaselt ja sujuvalt
- Mine pekki, see pole aus
On küll. Mina võitsin ja sina kaotasid. Kaotaja pidi pesuväel tantsima.
Ma ei saanud tólla argpüks. Ma mängisin selle peale ja nüüd pean seda ka tegema. Viskasin poisi ette telo. Ta valis laulu. Kuidas ta sai valida laulu kuita on hing. Ta liigub ju läbi puu ? Ta ilmub lihtsalt kuskilt välja ? Ta valis kõige aeglasema laulu.
Rütmi järgi.
Poiss naeris võidukalt.
Ma tegin seda sest ma lubasin ja ma ei ole argpüks. Ma tantsisin pesuväel põhimõtteliselt sületantsu. Hingele. See oli imelik. Kui laul sai läbi palus Harry uut mängu mina agakeeldusin. Panin endale magamisriides selga.
Pliis teeme uue mängu ?
- Hah unista edasi
No sul veab siis järelikult armastuses
- Haha ja jah armastuses. Kas sellises hullus elus on võimalik kedagi armastada ?
On
- Kust sa tead ?
Sest ma teen seda
- Umm.... keda sa armastad ?
Mu silmad muutusid suureks nadu tõllarattad.
Mul on ka pere
- aaa
Hei kuule, ära nüüd nii ego ka pole.
- Aga räägi siis. Mis põnevat elu sa elad peale surma ?
Teised poisid igatahes kadestaksid.
- Aa et sa oled siis perverdist pahapoiss ?
Haahha. Jaah käin tüdrukute filmiõhtutel. Kui nad hingi välja kutsuvad saavad nad selle mis tahavad. Ma ei räägi rohkem.
- Miks ?
Ära küsi niipalju
- Miks
Sest sul pole vaja kõike teada, see tuleb sulle kasuks.
Poiss ütles seda irrooniliselt.
Kusjuures, sa tantsid hästi
- Mine pe.rrse
Poiss naeris. Jah ta pole nagu viisakas ja hästi kasvatatud 8 aastane poiss vaid ta on debiilne teismeline pervert.

Jätkub autori kommentaar :D

Autori kommentaar »