Õde #1 (9)

Läbiune kuulsin liikumist. Tõusin voodist. Seisin natuke ja harjusin pimedusega. Natukese ajapärast nägin juba asjade piirjooni. Liikusin ettevaatlikult ukse juurde ja avasin selle. Astusin toast välja. Sulgesin uks, ohkasin ja seisin kohapeal. Põrand oli jahe. Pimeda koridori lõpus oli lahtine uks ja toas põles tuli. Tasakesi liikusin ma selle poole. Jõin uksel seisma.
´´ Õde ? ´´ ütlesin tasakesi ja vaatasin teda. Ta pööras pilgu mulle. Äranutetud silmadega liikus ta minu poole ja kükitas mu kõrvale.
´´ Kuhu sa lähed ? ´´ vaatasin teda. Ta vaatas maha ja ohkas.
´´ Kas kõik on korras ? ´´ Küsisin juba uue küsimuse. Kuhu ta kesetööd läheb ?
´´ Miks sa ei maga ? ´´ küsis ta lõpuks.
´´ Sa äratasid mu. ´´ Ta vandus, tõmbas käega läbi juuste. Ja vaatas siis mulle silma.
´´ Tule, ma panen su magama. ´´ Ta võttis mu käest kinni ja liikus mu toa poole. Ma tatsasin talle järgi. Läbi pimeduse kuulsin õe nuuksumist. Jõudsime mu toa ukse juurde. Ta avas selle ja ma jooksin voodisse. Ta pani tule põlema ja naeratas pehmelt. Istus siis mu kõrvale voodisse. Ta tõmbas sõrmedega läbi mu juuste ja suudles mind seejärel laubale.
´´ Jää nüüd magama, on hilja.´´ Vaatasin talle silma. Ta oli kurb. Ma nägin seda ta silmadest kuid ei julgenud küsida, miks ? Ta tõusis, kustutas tule ja vaatas veel korraks minupoole.
´´ Head und õde ´´ sosistasin ma ja haarasin kaisukaru kaissu.
´´ Head und ´´ ütles see, ja sulges ukse. Kuulsin kuidas ta avas välisukse ja sulges selle ning seejärel lukustas. Kiirelt hüppasin voodist välja. Kiiresti jooksin trepist üles ja vinnasin end aknalauale. Majaees oli must auto. Nägin kuidas õde seisis auto kõrval. Jälle läks öösel sõpradega välja. Ma koputasin aknale ja lehvitasin rõõmsalt. Õde tõstis pilku ja vaatas mind hirmunult. Mehed märkasid mind ja lükkasid õe autosse. Seejärel kihutas see minema. Ma kehitasin õlgu ja läksin kööki. Valasin endale klaasi piima ja jõin selle tühjaks. Tõmbasin öökleidi varrukaga piimavuntsid ära ja läksin tagasi magama.


Ärkasin ühe häiriva heli peale. Nagu oleks palju rahvast meie kodus.
Unelesin natuke ja püüdsin helide järgi aru saada mis toimub. Siis meenus mulle mu sünnipäev. Ma saan täna 6. Võib olla nad teevad mulle üllatuspeo ? Naeratasin endamisi.
Teesklesin siis magamist. Olin nii umbes pool tundi siis ma enam ei jaksand olla.
Kuidas nad said mu sünnipäeva unustada ? Vihaselt hüppasin voodist välja. Ringutasin ja tõmbasin ruloo üles.
Võtsin kaisuka kaenlasse ja läksin uurima mis toimub. Kui avasin ukse oli koridoris 2 võõrast tädi. Läksin nendejuurde.
´´Kes te olete ? ´´ vaatasin tädidele alt üles.
Üks tädi oli punase peaga. Ta oli pikka kasvu ja ta kandis prille.
Tal oli valge särk mille peal oli pintsak. Tal oli ka põlvini seelik ja läbipaistvad sukad. Tal olid jalas musta värvi kontsakingad mille otsas oli auk ja sellest oli näha läbi tema punaseks värvitud varbaküünt. Ka emmel olid sellise auguga kingad.
Teine tädi oli pontsakas ja lühike. Tal olid pruunid krunnis juuksed ja pikad küüned. Ta kandis pükse ja pintsakut. Mõlemad tundusid kurjad kuid nende pilk sedamoodi polnud. Nad vaatasid mind haletsevalt ja kaastundlikult.
Kas nad teatsid et mu sünnipäev oli unustatud ?
Neist kasu polnud. Ma arvan et nad olid emme sõbrannad. Aga tummad või venelased. Kui nad tummad on oleks mul neist kahju. Kui venelased siis nad lihtsalt ei mõistnud mind. Ma astusin tuppa kus oli eile õde toimetanud. Seal oli veel üks tädi. Tal olid pruunid juuksed. Ta kandis pükse ja pusa. Pikapeale tundsin ta ära. Ta oli õe parim sõbranna. Vudisin temajuurde ja kallistasin teda kõvasti.
´´ Tsau, kes need kaks tädi seal esikus on ? Kas nad on tummad või venelased ?´´ vaatasin tüdrukule silma. Ka tema oli kurva pilguga.
´´ Palju õnne ´´ ütles see ja kallistas mind.
´´ Kus õde on ? ´´ küsisin ma murelikult ja vaatasin tüdrukule silma. Ta hammustas huulde. Ta silmad täitusid pisaratega ning ta hakkas nuuksuma. Ma vaatasin teda.
´´ Kus emme on ? ´´ küsisin ma veel ühe küsimuse. Kas kõik kavatsevad mu küsimusi ignoreerida. Märkasin et toas oli veel inimesi. Pahaselt ronisin ma lauapeale ja karjusin siis.
´´ KAS TE KEEGI MÄLETATE VEEL ET MUL ON TÄNA SÜNNIPÄEV ? ´´
Pisarad jooksid üle mu põskede. Nad olid selle unustanud. Mu kuuenda sünnipäeva. Ku#!?!#oanurgast sörkis emme minujuurde ja kallistas mind kõvasti.
´´ Anna mulle andeks kallis, loomulikult. Su sünnipäev.´´ ta vaatas mulle silma ja ütles siis.
´´ Kas sa ei tahaks seda sünnipäeva issi juures veeta ? ´´ vaatasin teda kahtlevalt.
´´ Sobib. ´´ ütlesin sellepeale ja sörkisin omatuppa. Pakisin asjad. Ma pole kaua issi juures käinud....

jätkub

Autori kommentaar »