Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Armastus

Naaberkorter #5 (1)

21.04.2014 18:53, x108 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

F***jeah
Emps ja tatrapuder. Ma vihkan tatraputru. See lõhnab hästi eriti kui emps sinna hakliha pannud on aga maitseb nagu öäk.
Ütlesin et mul pole lihtsalt kõht tühi.
Emps oli koduaresti unustanud nii et kui teatasin et lähen Emil´ iga välja oli ta rõõmus et välja lähen. Sain raha ka veel. Väga tore.
Emil istus kaupsis. Kui sinna jõudsin ütles lihtsalt tsau. Siis vaikisime paar minutit ja küsis mult midagi sellist kuidas mul läheb. Mingi aja peale rääkisime vist ka midagi
Võibolla need olid mu mõtted kellega vaidlesin.
Jõllitasin poissi. Tal oli vinnis nägu, püstised punakad juuksed ja üli ilusad rohelised silmad. Ja ta oli kohutavalt hästi riides.
Paremini kui mina.
Ta pere oli ka rikkam kui mu emps.

***


Rõdul.
Jälle.
Karlis ei ilmu välja.
Jälle.
Klassika.
"Hei"
Klassika.
"Omik"
"On sul täna plaane ?" ta pole kunagi seda küsinud. Kas ta otsustas nüüd välja ilmuda ? Nagu et ta realselt eksisteerib. Mitte mingi seinatagune pervert. Eksole
Muigasin.
"Naudin udu ja vihma"
"Kuule tore .....sa võiksid läbi astuda"
Mu süda kloppis kõvasti. Tundsin nagu gravitatsioon kaoks. Ja imelik tunne oli. Mitte heas mõttes.
"Mul on eem, vanaema siin"
" Sa elad vanaemaga ?" ta polnud maininud seda
" Tjah, ta tahtis sind näha ja em rääkida"
"Minuga ?" see oli loll küsimus saest siin polnud kedagi teist ja ilmselgelträäkis ta minuga.
"Ei, Krissuga su seljataga" itsitas see. Loll nali. Ma vaatasin seljataha.

***

Koputasin uksele.
Ukse avas seitsmekümnendates vana naine.
Temaga hõljus kaasa meeldiv viiruki hõng.
Ta kutsus mind käeviipega sisse,
Naine juhatas mind elutuppa endiselt sõnagi lausumatta.
Tal oli kurjakuulutavalt külm ja tühi pilk,
Karlist polnud kuskil. Just kui tahtsin poisi kohta küsida hakkas naine rääkima. Ta hääl oli pehme ja väga vanaemalik kuid konkreetne.
"Kas ma võin sulle midagi juua pakkuda ?" ma polnud sellise viisakusega harjunud, tundsin end kuidagi kohmetult.
"Ee vett?" ma ei teadnud mida tal on sest ta küsis liiga üldiselt. Oleks ta küsinud kas sa laps mahla või piima või cocat või kohvi või teed või vett tahad ? Ma oleks osanud vastata. Ma oleksin vist vee valinud.
Naine kadus koridori.
Tuba oli hämar ja liiga soe. Viirukihõng oli siin liiga vänge. Kardinate vahelt paistis värviline valguskiir. Nägin vitraazi mis rippus akna kohal. Telekat siin polnud. Laud oli täis põletusjälgi. Kamina peal polnud ka midagi.
Nurgas seisis sahtel ja selle peal ärapõlenud tee küünlad.
Naine tuli tagasi kahe klaasiga. Veega mulle ja glögiga endale.
"Kus karlis on ?" pahvatasin ma.
Naine nagu ei olekski mind kuulnud ta istus mu vastu tugitoolile ja asetas tassi kuuma glögiga meie vahele lauale.
"Alice tjah?"
"Kristen" parandasin ma naist.
"Krissu, karlis on mulle palju sinust rääkinud " klassika
"Huvitav et sa teda kuuled." vaatasin tupa ja nägin et nurgas oli kastivirn. Nad olid siia vist hiljuti kolinud.
"Miks krissu teiega elab ?"
"Mina elan temaga "
Naise näol oli valu grimmass kui ta meenutas midagi. Ta on kindlasti mõni omaarust hull woodoo vanamoor.
"Ma ei saa aru"
"Ma hiljuti kolisin siia, Karlis juba elab siin pikalt"

***

Jätkub...


Autori kommentaar »

Jätkan ei jätka ?

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Mr_Hansuke

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Anne_li

See kogu lugu on nii teistmoodi!!
See, et ta armastus lugu on, on küll kahtlane muidu, tundub pigem nagu mingi põnevus/seiklus/ulme olvevat.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima