Oeh , pole teab mis ajast siia midagi kirjutanud. Tuleb ikka vahest mõni sissekanne teha, et siis jälle aasta pärast vaadata, mida kirjutanud olen. Neid on nii naljakas lugeda, sest selle aja sees olen ma nii palju muutunud.
Olen kuidagi vähem siin käima ka hakanud. Kuidagi aega on väheseks jäänud või siis enam ei ole tuju siia tulla, sest keegi niikuinii mind siin ei oota. Ma ei ole ju mingi cool tüüp ka. Pean ka mõtlema, mis oma eluga peale hakata. See tundub jumala keeruline, aga kuidagi peab ju hakkama saama. Kui ikka positiivsust jagub siis on kõiges võimalik läbi lüüa. Seda on näitand juba mu vennanaine. oeh, aeg lendab nii kiiresti et kõik vennad juba abielus ja mina tädi kaa. See väikene päkats on juba üle aasta vana. Ta küll on väike marakratt ja teeb pahandusi, aga on vähemalt keegi, kes koju tulles sulle naerulsui vastu jookseb ja on sinuga kogu see aeg ning kui minema lähed on keegi, kes sind taga igatseb või lausa nutab. Ja ega kodu ongi hetkel mul parim koht kui teistega kõige paremad suhted pole.
Aga suve lõpus, just veidike enne kooli algust, toimus mul kodus väga kurb sündmus. Isegi praegu on sellele raske mõelda. Ja paratamutult tuleb ette, kus just sellest ...
koobas.hobune.stream
x 0
x 34
x 10856
x 12
x 1
