Kaasaegse tehnoloogiataseme juures ei ole kodanike kaasamine otsustamisel mitte tehniline probleem - internetis on k�imas k�mneid arvamusuuringuid p�evas, vaid see on rahvaesindaja moraali ja vaimsuse ja kodanikujulguse k�simus - kas riigiprobleeme lahendatakse avalikult ja demokraatlikult ja inimeste soovidega arvestades v�i mitte. Seadused hetkel ei kohusta riigikogulast absoluutselt mitte millekski ja broileritel vaba tahe kahjuks puudub.

Minul on v�itlustahe olemas ja kutsun Sind osalema koost��projektis, et �heskoos n�idata, kuidas peaks riigikogulane rahvaga suhtlema ja kuidas peaks rahvas olema kaasatud otsuste tegemisse Toompeal.
Riigikogulasena panen oma kodulehele �les k�ik tulevad h��letused ning loon keskkonna, kus iga aktiivne valija saab mulle n�u anda, kuidas h��letada ja miks. Otsuseid tuleb hakata avalikult p�hjendama - millisele informatsioonile toetudes tehakse just niisugune riiklik otsus ja mitte teistsugune. �kski seadus ei k�se, aga samas ka ei keela mul rahvaga dialoogi pidada ja minu arvates on demokraatliku riigivalitsemise m�te k�igi kodanike elutarkusega arvestamine.

Ja rahva esindajana selle s�na k�ige paremas t�henduses ma siis h��letangi nagu rahvas tahab - kas tahetakse palgaarmeed v�i mitte, kas tahetakse tuumajaama v�i mitte. Valitav Riigikogu hakkab tegema otsuseid, mis m�jutavad meie elu siin Maarjamaal aastak�mneid ja ei saa lubada, et seda tehakse rahva eest salaja, avalikkuse eest varjatult, m�nek�mne inimese seltskonnas. Peale Putini v�imuletulekut Venes on k�mne aastaga Eestisse saabunud vaikiv ajastu, kus reformistide poolt kontrollitav meedia r��gib �hte ja inimesed omavahel hoopis teist. See silmakirjalikkus l�hestab ja m�rgitab elukeskkonda.

Demokraatlik riigivalitsemine olemuslikult ei toimi ilma AKTIIVSE KODANIKUTA. Kui kodanik k�ib nelja aasta tagant korra valimas ja laseb erakondadel 400 mijoni krooni eest end reklaamidega �le kallata, siis valitseb endiselt grupp seltsimehi. Meil on t�iesti lahti r��kimata ja seadusesse kirjutamata kodaniku kandev roll parlamentaarses demokraatias, kus k�rgeima v�imu kandja on rahvas. See on lihtsalt mugav enesepetmine kui 900 000 valijat l�kkavad neljaks aastaks k�ik otsused ja vastutuse riigi arengu eest 101 riigikogulase kaela - kes lihtsalt ei tule oma �lesannetega toime, isegi kui v�ga ausalt ja s�damest tahaksid. Demokraatlik kord �ldse ei toimi ilma kodaniku igap�evase sekkumiseta, sest niipea kui kodanik tukkuma j��b ja laisklema hakkab, on v�imukaaperdajad hetkega kohal.

Meil endil tuleb luua uued ja kaasaegsed struktuurid poliitilise juhtimise, erakondade otsustuste ja rahva kaasamise jaoks.

�ritame siis oma elukogemuste ja l�bielamiste pealt anda panuse demokraatlike struktuuride arengusse, kaasajastada otsustusprotsessi kogu maailma jaoks, sest rahvaesindaja igap�evane konsulteerimine valijatega oleks uuenduslik l�henemine ja tooks poliitikategemise tagatubadest internetiavarustesse. Anname oma vastuse sellele igavesele k�simusele - kelle k�es on v�im kui v�im on rahva k�es?

http://www.yksikkandidaadid2011.ee/ege-hirv/

http://www.postimees.ee/?id=211531

Tallinna TVs �ksikkandidaatide valimisdebatt

03.03 kell 21.00 ja kordusena 04.03 kell 12.00

Palun usaldage ja valige mind, toetage �ksikkandidaate ja jagage infot inimeselt-inimesele, vastukaaluks riigimeedia vaenulikkusele! 2007 oli Harjumaal 90837 ja Raplamaal 28614 valijat, k�igi �ksikkandidaatide sissesaamise jaoks piisaks 41402 valija h��ltest, kes eelmine kord ei viitsinud isegi valimas k�ia?!

Olgem aktiivsed ja targad tegutsejad kompartei ladviku vastu!

Ege Hirv
�ksikkandidaat nr. 868
ege.hirv@fivecominvest.eu