Nyt ma siis jõud mõisteni ja arusaamiseni "Kaose dünaamika", kui olemise olemuslikust olekust ehk olemise loomulaadist.
Et näilis-sumbuurne toimumine ja teisenemine, mõjumine ja vastumõjumine on pidevas liikumises ja jälgitav üsna korrapärase lainelise ilmestusena ning olemise elemendid ja neid eristavad omadused püsivad suht kaua äratuntavad. Säält siis kaose dünaamika, kus toimuvad samaaegselt nii entroopilised kui sünergeetilised jne. protsessid. Süüdi ses pidevas tõuklemises keegi või... Mida rumalam, seda süüdivam... Ai vai... Lainelauana sääl "Laulurajad" ja lainelaual sääl ohvitseripoeg Ivanuška. Ei püüa Teid nyt targaks teha, vaid avada! Ja sääl surfarina oma lauluga oma loomulaadi kohaselt toimetama opata! Kuis suudan, kuis suudate vabaneda hirmest ja igatsusist ja nautida seda lõputut voogamist?! Nu pojehali ja let's go!
Kaose dünaamika.
Et oleks üks isake, kes alalõpmata ütleks ja hoiataks. Mida? Et oleks üks metafüüsiline varras, nagu stripparil tugipost. Tõelised kuntsnikud, hinge-stripparid, vabalt voogavatena, lainlevatena ühinedes publiku iha-kire paisuva üminaga. Rahuldavad neid vallanud ärevusi, avavad kanaleid. Selekteerivad ja võimendavad ühisunelmaid ja ellujäämistaktikaid. Strateegiliselt teadvustades mõttetust neid jäädvustada, fikseerida. Nagu taeva pilved, et nad on pilved, aga nende kuju ja koostis on silmnähtavalt pidevas teisenemises, ilmselges muutumises. See on kõigis me püüdlustes mõista Olemist, tahaks no öelda "Asjad on nii!", kuid pidev toimumine lükkab fikseeringu alati möödanikku. Sest Whu-chu's ei olegi fikseeritud rünnaku skeeme, vaid vastasele, vastastele ja ümbrusele kohanev ning selle aktiivsust ära kasutav või seda toimivas suunas provotseeriv kontreerimine, olles üsnagi aktiivne, kui osutub vajalikuks. Niinimetatud petuskeem, kus vastasest saab liitlane tema enda teadmata, varastades enda taskust... Kellele? Milleks? Eks ta enda juhmus talle selle kuigi ära õigustab... Sestap lääne mõtteviisilised füüsikalis-matemaatilised ilmakorra mudelid töötavad vaid üsna massiivsete objektide korral ja suure energia ülekande ja kaoga protsessides, kus toimuv teisenemine ei too kogu töökorraldusse fataalseid tagajärgi ja soovitav toimimine säilitab piisavalt pikalt oma omadused. Vast atomaarsus on kuigivõrd juba jälgitav-suunatav. Kuigivõrd. Njah. Mis see siis on, mis püüab luua pikaajaliselt toimivat Olemise mudelit? Jumalik petuskeem vai, ah? Siblige aga selles suunas edasi! Kes ja kuidas või kas üldse karistab? Kartmata pilgukski oma juhmust... Ja levitage üleüldist usaldamatuse liiva, et kõik Teis ja ümbruses krigiseks ja oleks sirge või 90 kraadi jne, jne... Pulseeriv jääv-näilisus. Ja lõputu usaldus nagu Aabramis ja Laotsõ's. Nagu Whu-chu joodiku koolkond, täiesti mõttelage, kindel toimimine, alati koostöövõimalust pakkuv, segadusseajavalt sumbuurne, aga jäädvustatuna graafiliselt imekaunis pitskudum. Seda saab toimetada ainult sügavas kaemuses, jäägitus meditatiivses seisundis, kus ei toimi ühtegi suunavat soovunelmat ega püüta matkida kollektiivseid käitumise malle.
Unelmaid ei ole mul, mis on minul üldse üll,
küsimust ei olegi, ega üldse tulegi
Seda pole isegi, et on miskit sedasi.
Mis see nüüd oli? Dünaamiline kaos. Kohe-aegne-entroopiline sünergia, kohe-aegne mõjude-vastasmõjude pilgar. Mille teadvustamisest inimhing kohkunult keeldub. Ta tahaks lesida nahksohval ja kaia telet ja teada, et kõik kole toimub kaugel ja ta tugitooli ei võta aatompomm ega maksuamet. Siit Camu'slikud kohkumised kohtumistest kaose realiteetidega. Sest üldiselt on ta hää lats. Jumala armastatud kõige parem laps ja kindlasti ei ole ta loll ega halb, üle-üdini positiivne ja kindlasti peaks ta õppima ainult, kuidas leida sõpru ja kokku lüüa miljon ja oma enese tarkuses jube tark. Ja need ja need kõik on ta hääd sõbrad. Ja üleüldse teen ma hulga poolt aktsepteeritavat tööd ja mul on õigus kõik kindlale sängile ja... Olles samas ebakindlad ja ärevil ning valmis lõhki rebima kõiki, kes ähvardavad nende isiklik-kollektiivset petuskeemi ja järgnema kõigile pepule patsutajaile, küsimata, mõtlemata... See paranoiline skisoidsus eristab inimest tõistest olendeist, kes lihtsalt toimivad ega loo igipüsivust taotlevaid petuskeeme. Kes on dünaamilise kaose toimivad elemendid. Elemendiks on muidugi ka see metafüüsiliste unelmatega inimenamus, kes kaose realiteedi kuristiku ees vaid nõutult rabeleda mõistavad. Ja mis suudavad kogu-olekus Avatudki? Et vast nüüd mõni naiivitar naeratab ta poole lapselik-kohkunult ja õhkab orgastiliselt: "Mida me (mittekunagi ma) suudame!". Ei suudagi, kui ei mõista surfarina tas surfata. Ja eks to "Laulurajad" neile vähestele mõeldud ongi, kes avali ja kohkumatult Laotsõ moodu: "Liigun mere lainena..." ülevad. Oi jah... No ja Teitele lohutuseks - ei panna na kaik merelaenet mängima, sestap ütlen dünaamiline kaos ja millepärast: sest näh on ussike ja on linnuke ja pole ussikest on miskit muud - nii taolane toimib. Ussikest pole, hukk! - kohutav, kole - nii metafüüsiline strippar toimib. Oi jah.
Selle serveri mahu piiratuse tõttu asuvad kirjutised ja helifailid nüüdsest Loomulaadi uues veebis :
koobas.hobune.stream
