Esileht

Presidendist, ikka presidendist

Lähenev presidendivahetus on inspireerinud arutlusi riigipea rollist, sellesse ametisse sobiva isiku omadustest ja töökohale saamise protsessist ehk presidendivalimisest. Mõtteid on servast serva, allpool olen neist olulisemaid koos ajalooliste tagasipõigetega analüüsinud, tehes seda Euroopa riikide kogemuse ning seni Eesti parlamenti menetlusse esitatud presidendivalimiste korda muutvate ettepanekute taustal. Presidentaalne riik ja presidendita riik Kõige radikaalsem ettepanek pärineb…

Teel omal maal vähemusse jäämise poole

Ränne riikide vahel on alati toimunud, mõnel ajal rohkem, mõnel vähem. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, st esimese üleilmastumisajajärgu lõpul oli migratsiooni tippaeg, seejärel kuni eelmise sajandi keskpaigani oli välisränne suhteliselt väike, ent seejärel on tasapisi uuesti suurenenud, ning võimalik, et nüüd stabiliseerumas.1 Sisserännet on eri ajal ja eri riikides eri moodi reguleeritud…

Veel kolonialismist ja Eesti kunstnike tööde ümbernimetamisest

KUMU näituse “Erinevuste esteetika” kuraatorite soov, et vallanduks diskussioon kunstiteoste ümbernimetamise lubatavuse teemal, on täitunud. Oma kriitilises artiklis julgesin seostada pealkirjade ümbernimetamise “tühistamiskultuuriga” ja leidsin, et minevikupilt peab kujunema ajaloouurimuste alusel ning mineviku disainimine tähendab ajalooteaduse taandamist ideoloogiaks. Väitsin, et “tühistamiskultuuri” Eestisse toomine on imporditud USA sisekonflikt, millega meil pistmist ei ole. Arvustasin näituse kuraatori…