Émile Bernard (1868-1941), prantsuse maalikunstnik, graafik, poeet ja kunstikriitik

16-aastaselt asus õppima Pariisis Kaunite Kunstide koolis, kus tema kaasõpilaseks oli Toulouse-Lautrec.

18-aastaselt oli ta juba suur sõber van Goghi, Gauguini, Cézanne'i ja Redoniga. Kijravahetus nendega on oluline moodsa kunsti ajaloo allikas.

Kaks aastat pärast van Goghi enesetappu korraldas van Goghi maalide näituse, mis aitas kaasa viimase maine tõusule.

Gauguini tänuvõlg oli veelgi suurem - Bernard suunas viimase cloisonnismi, kuigi Gauguini ennast on peetud selle algatajaks.

1894 asus Bernard elama Egiptusesse, kuhu jäi kümneks aastaks. Sel perioodil mõjutas tema stiili Veneetsia kunst. Üha suurema osa ajast aga võttis enda alla kirjatöö ning tema hilisema perioodi maalikunst ongi jäänud tahaplaanile.