Peter Behrens (1868-1940), saksa arhitekt ja disainer

Õppis Karlsruhe Kunstikoolis. Tema varasem looming kuulub stiililiselt juugendisse. Tasapisi asendus see dekoratiivne stiil ratsionalistliku stiiliga. See on ilmne tema majas kunstnike koloonias Darmstadtis (1901) ja dekoratiivsete kunstide paviljonis Torino näitusel (1902).

1903 asus ta elama Düsseldorfi (kuni 1907) kus temast sai Kunstgewerbeschule direktor.

Aastast 1907 sai Behrensist elektrifirma AEG konsultant (kujundas tooteid, organiseeris reklaami, toodangu näitusi). Behrens projekteeris firmale mitmeid tööstus- ja administratiivhooneid ning elumaju, tuntuim neist on turbiinitehas Berliinis (1909), kus funktsiooni nõuded määrasid arhitektuuri. Behrens on esimene tõelise tööstusarhitektuuri looja.

Pärastpoole muutus tema arhitektuur monumentaalsemaks, nagu on näha näiteks Saksa saatkonna hoones Peterburis (1912) või I. G. Farbeni firma haldushoones Höchstis Frankfurdi lähedal (1920-25).

Paljud kaasaja suurimad arhitektid õppisid Behrensi Berliini stuudios (Walter Gropius, Le Corbusier, Mies van der Rohe).

Pärast I Maailmasõda osales Behrens ekspressionistlikus liikumises ja 1920ndate lõpus oli tema arhitektuur ratsionalistlikum ja ühetaolisem.

Behrensit peetakse üheks arhitektuurilise revolutsiooni liidriks Saksamaal. Tal oli suur mõju nooremale põlvkonnale, sest üks tema eesmärke oli teha koostööd tööstusega. Tema arvates ei tohtinud eraldada arhitekti ja inseneri erialasid. Seda ideed rakendas ta mitte ainult arhitektina. 1898 oli ta üks esimesi, kes hakkas disainima klaaspudeleid masstoodanguks ja seda peetakse üheks esimeseks tööstusliku disaini ilminguks.