Õppis Moskva Kunstiakadeemias ja aastast 1893 Pariisis. 1890 kohtus Aleksander Benois ja Sergei Djagileviga. 1898 oli üks "Mir Iskusstva" asutajaid ning organiseeris koos rühmitusega näitusi ja avaldas ajakirja.
1902 kavandas ta esimesed lavakujunduse ja kostüümid Peterburi Aleksandra ja Maria teatrile.
1906 rajas kooli, milles osales Marc Chagall. Samal aastal osales ta Pariisis esimesel vene kunsti näitusel (organiseeris Djagilev).
1908 kolis alaliselt Pariisi, kus töötas koos Djagilevi ja "Ballet Russes'ga". Ta lõi lavakujundusi ja kostüüme balletidele "Cleopatra", "Shéhérazade", "L'Apres-midi d'un Faune", "Daphnis et Chloe" jne.
Pariisis lõi ta moejooniseid disainer Paul Poiret'le, mis ennetasid Art Déco'd.
Pärast lahkulöömist Djagilevist lõi Bakst lavakujunduse ja kostüümid D'Annunzio "Fedrale".
Baksti looming on dekoratiivne, fantaasiarikas, vormilt
stiliseeritud. Käsitluslaad rajanes elegantsele ja rafineeritud eklektitsismile
ja selels ilmnevad vanakreeka, Idamaade kunsti ja Beardsley mõjud.