Mumps on viiruslik nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt kõrvasüljenäärmeid,
aga ka kõhunääret, sugunääret, aju ja
ajukelmet.(3) Tekitajaks on mumpsiviirus, mis kuulub RNA viiruste
hulka. Hävib kiiresti väliskeskkonnas ja keetmisel, kuid
madalal temperatuuril (- 25*c ja rohkem) säilib kuni 10 kuud. Nakatumine. Nakkus levib hingamisteede sekreedi
piiskade kaudu köhimisel ja aevastamisel, aga ka esemete kaudu
kui need saastuvad haige süljega ja puutuvad seejärel
kokku terve inimese suuga. Haigestunu on nakkusohtlik ~ 2-7 päeva
enne sümptomite ilmnemist ja nakkusohtlikkus kestab ~ 6-14
päeva. Mumps ei ole nii nakkav kui leetrid ja punetised ning
nakatumiseks on vajalik otsene kontakt. Tavaliselt põevad
seda lapsed lasteaia ja koolieas, imikud haigestuvad harva. Haiguse
läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.(1)
Haiguspilt. Peiteperiood on 14-21 päeva.
Haiguse levinuim väljendusvorm on kõrva-süljenäärme
põletik ehk parotiit, mis võib olla nii ühe-
kui ka kahepoolne. Haigus algab palavikuga, mis võib esimestel
päevadel olla isegi 39-40*c. Juba sama ööpäeva
jooksul kõrva ees olevad süljenäärmed tursuvad
ja muutuvad valulikuks, süljeeritus võib suureneda.
Tavaliselt algul ühel pool ja 2-3 päeva pärast teisel
pool. Turse suureneb 2-3 päeva saavutades maksimaalsed mõõtmed
(laps meenutab paksude põskede tõttu hamstrit, kõrvanibud
hoiavad eemale), seejärel hakkab valu vähenema ja turse
hakkab vähehaaval taanduma. Parotiidinäärmete suue
on tavaliselt punetav ja turses. Paistes kohad on katsudes väga
valusad, raskusi on närimise ja neelamisega. Kõrv võib
kergelt valutada. Haigus kestab tavaliselt 3-10 ööpäeva.(1,
4)
Kui haigel valutab kõht, tuleb mõelda kõhunäärmepõletikule,
kui valutab pea siis ajukelmepõletikule.
Levinuim komplikatsioon on munandipõletik(ka tüdrukutel
võivad munasarjad haigestuda, kuid see paraneb peaaegu alati
probleemideta), mida esineb ~25%-l enamasti puberteedi järgses
eas poistel, mille tagajärjeks võib olla viljatus (kui
haaratud on mõlemad munandid).(1) Teistel andmetel võib
ühepoolne munandipõletik tekkida vaid 10-14 %- juhtudest
ja nendest vaid 1/3-l on tagajärjeks ühepoolsed talitlushäired
– seega on tegelik risk viljatuks jääda väga
väike (2). Seetõttu tuleks mumpsi korral poistel jälgida
munandeid. See on ka vaktsineerimise põhjuseks muidu nii
kerge lastehaiguse puhul.
Võib esineda ka kurdiksjäämist, kuid seda esineb
väga harva ja sedagi ühest kõrvast. Meningiiti
esineb 5-20%-l patsientidest, pooltel neist parotiidita. (1, 3)
Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Sümptomaatiline
ravi (nt soojenduskott kõrvapiirkonnas võib valu vähendada).
Paistetanud süljenäärmeid on soovitav määrida
kampriõliga ja katta nad soojendava kuiva mähisega.
Suuõõnt loputada aega-ajalt boorhappe lahusega. Kuna
suu kuivab ja neelata on valus, siis pakkuda rohkelt juua –
see kergendab neelamist. (4, 5) Profülaktika. Haigete isoleerimine ja vaktsineerimine
MMR vaktsiiniga.(1)
Alternatiivmeditsiini ravivõimalused.
1. Paistes kohti määrida kikkaputke salviga või
teha sooja saialilleõli kompressi. Mähis peab olema
asetatud selliselt, et see soojendaks põski, mitte koljupiirkonda.
Mitte tarvitada palavikku alandavaid preparaate, kuna palavik vähendab
viiruste aktiivsust, ennetades seega ka võimalikke tüsistusi.
Liiga kõrge palaviku võib alla võtta jaheda
veega või vee ning viina seguga ülehõõrumisega.(2)
2. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul
tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioküdantidega -
C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
3. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine. Krampide
ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi
(nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid
ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk,
ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne
aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse
haiguse eritistest).
Soovitus. Kui soovitakse tingimata vaktsineerida,
siis võiks seda teha alles puberteedieas, et anda lapsele
võimalus mumps loomulikul teel läbi põdeda.
Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv
; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lapse tervise ABC. Koostaja Eva Mere. AS Ajakirjade Kirjastus,
2002.
4. Sünnist puberteedini. A. Ormisson, E. Schmidt; Tallinn:
Medicina.
5. Tervise ABC. H. Jänes, H. Kahn; Tallinn: Valgus 1975.