HEPATIIT B

Tekitajaks on B hepatiidi viirus, mis kuulub DNA viiruste hulka. Haigustekitaja säilib väliskeskkonnas 4 kuud.
Nakatumine. Nakkusallikaks on haige inimene või viirusekandja. B-hepatiit ei ole kergesti nakkav. Teda ei saa tavakontaktide kaudu, nagu näiteks ühist klaasi kasutades või köhides ja aevastades. B hepatiit levib peamiselt vere ja vereproduktide ning ihuvedelike (sülg, sperma, haavavedelik) kaudu, seksuaalsel teel ja emalt lootele. Nakatunutest jääb 10-st täiskasvanust viirusekandjaks 1-2, alla aastastest lastest jääb enamus põdenutest krooniliseks kandjaks. Mida noorem laps, seda harvem ilmneb haigus väliselt ja seda enam muutub haigus krooniliseks.(2, 3) Püsivad kahjustused tekivad alla 5%-l nakatunutest.(5)
Haigus esineb harva väljaspool riskigruppi, kuhu kuuluvad: prostituudid, seksuaalselt aktiivsed homoseksuaalsed mehed, süstivad narkomaanid, vangid, osa tervishoiutöötajaid, osa sõjaväelasi, hemodialüüsi patsiendid, vastsündinud, kelle ema on viirusekandja ja kroonilisi maksahaigusi põdevad inimesed.(5,6)

Haiguspilt. Peiteperiood on 1-6 kuud, keskmiselt 120 päeva. Haigus algab hiilivalt, esimesteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ja halb enesetunne. Võib olla ka palavikku (ainult 10-20 %-l) ning lihasvalusid, isukaotust, iiveldust, raskustunnet roidekaare all, südame pekslemist. Võib esineda reumataolisi vaevusi (liigesvalu, lööbed, palavik). Sümptomid võivad esimeses faasis ka üldse puududa. Algfaas kestab keskmiselt 5-7 päeva.
Paari päeva pärast tekib kollasus, mis on ka palja silmaga näha, kuid sageli kollasust ei esinegi. Kollatõve periood kestab 4-6 nädalat (äge period 1-3 nädalat). Iseloomulikuks tunnuseks on siin uriini muutumine tumedaks ja roe muutumine heledaks meenutades halli savi. Iseloomulik on ka naha sügelemine ja maksa suurenemine, mis on katsudes valus. Ägeda viirushepatiidi kulg on tavaliselt healoomuline ja vaevused kaovad paari nädalaga.
Umbes 90% haigetest paraneb 4-5 kuu jooksul, 5-10 %-l muutub haigus krooniliseks. Krooniline hepatiit võib aastate jooksul üle minna maksatsirroosiks või maksavähiks. Teistel jääb püsiv immuunsus. (3, 1, 4)
B-hepatiid tüsistusena võib tekkida fulminantne hepatiit, maksatsirroos või maksavähk, milledesse kokku sureb 3-5 % nakatunutest. (1)

Ravi. Kindel spetsiifiline ravi puudub. Lootustandvaid tulemusi on andnud interferooni ja nukleosiidianaloogide kombineeritud kasutamine. Haiguse ajal tuleb kindlasti vältida alkoholi. (1)
Profülaktika. Kui on teada, et laps on olnud kontaktis hepatiidihaigega, aitab haiguse väljalöömise ohtu vähendada immuunglobuliini süstimine.(4)
Vaktsineerida soovitatakse ainult riskirühma kuuluvaid inimesi (nt narkomaanid, vangid). Vaktsineerimine annab kaitse ~ 10 aastaks. (4). Samas tunnistavad USA eksperdid, et tegelikult ei teata, mitu aastat vaktsiini mõju kestab.(5) Osa uuringuid näitab antikehade arvu vähenemist juba 3 aasta möödudes.(6)
B-hepatiidi vaktsiin on esimene geneetiliselt modifitseeritud vaktsiin, millele on registeeritud 10 000ndeid raskeid reaktsioone (sealjuures mitusada surmajuhtumit). Vaktsiin tuli turule praktiliselt ilma ohutusuuringuteta, seda katsetati enne müükilaskmist vähem kui 700 lapse peal ja neid jälgiti vaktsineerimisjärgselt vaid 5 päeva! (5)

Veidi statistikat: Viirushepatiit-B ägedate registreeritud esmahaigusjuhtude arv Eestis: 2001a. - 449, 2000a. – 437, 1999a.- 280, 1998a. – 495 (sealhulgas lapsi 40).
http://www.sm.ee/msb/koond/index.htm

Alternatiivmeditsiini ravivõimalused.
1. Eelkõige voodirahu. Teha soojasid maksakompresse raudrohuteega ja anda kerget toitu. Hästi mõjuvad ka Hepatodoroni tabletid* (valmistatud maasika ja viinamarja lehtedest), mis tugevdavad tänapäeval väga ülekoormatud maksa, Taraxacum planta tota (võilillest) Rh D3* tilgad või kuulikesed ning Taraxacum Stanno cultum Rh D3*. (* Tegemist on antroposoofiliste ravimitega, mida toodab saksa firma Weleda, mille esindus on ka Eestis olemas). (2)
2. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioküdantidega - C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
3. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine. Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk, ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse haiguse eritistest).

Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv ; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa Talu kirjastus, 2002.
4. Sünnist puberteedini. A. Ormisson, E. Schmidt; Tallinn: Medicina.
5. What your doctor may not tell you about children’s vaccinations, S.Cave, Warner Books, 2001
6. Vaccination. V.Scheibner, Australian Print Group, 1993