Artikkel pärineb Norra ajalehest Bergens Tidende,11.03.
2002. Autor Monica Haugstad (e-mail: haugstad@bt.no)
Uuringus Uus Inglismaal leiti 85%-l arenguhäirete- ja sooltehaigustega
lastel leetriviirus.
Kas leetrivaktsiin, mida saavad kõik Norra lapsed MMR vaktsiini
(leetrid-mumps-punetised) koosseisus 15 kuu vanuselt, mängib
mingit rolli autismi arenemisel lastel?
Peale seda, kui Helse-Norge avaldas kahtlust nende omavahelisest
seosest, on vallandunud suured debatid alates novembrist 2001 ja
uuesti on küsimus ülesse tõusnud seoses uue uuringu
tulemusega, mis avaldati ajakirja “British Medical Journalis
Molecular Pathologia” aprillikuu numbris 2001.
Uuringus osales 91 erilise arengu ja soolte häirete kombinatsiooniga
last, keda võrreldi 70 terve lapsega. Esimese grupi lastel
leiti soole biopsial leetriviirust 75% lastest, kuid kontrollgrupil
ainult 5%-l!
Uuringus ei märgita ära, kas lapsed olid saanud MMR vaktsiini
või olid viiruse kuskilt mujalt saanud. Uuringu eesmärk
ei olnud leida leetrivaktsiini kõrvaltoimeid. Teadlased hoiatavad
koheselt kiirete järelduste tegemise eesti, nagu põhjustaks
vaktsiin soolte haigust või arenguhäireid või
on põhjuseks kõikidele autismi juhtumitele või
soolehäiretele.
Samas on arstid siiski leidnud, et esineb küllalt tugev seos
üheltpoolt arenguhäirete ja teiselt poolt aju- ja soolehaiguste
vahel. Uuring annab põhjust teemale järjekordselt tähelepanu
pöörata.
Professor John O` Leary, kes oli antud uurimisgrupi juht, kommenteerib
seda teemat Molekulaar-Patoloogia ajakirjas: “Meie uuring
tõstatab palju küsimusi, mis enamjaolt puudutavad leetriviiruse
rolli. Kuid meie uuringu eesmärgiks ei olnud leida vastust
küsimusele, millist rolli mängib MMR- vaktsiin soolte-
või arenguhäirete tekkes ja mingisuguseid järeldusi
sellistest seostest ei saa meie leiust ka järeldada.
Paljud olid vaktsineeritud.
Enne jõule oli NRK2-s ( Norra üleriigiline TV-kanal)
saade ”Riigi seisukoht”, milles räägiti meediat
haaranud debatist ja et kui palju võib leetrivaktsiin tõsta
autismi riski. MMR- vaktsiin koosneb kolmest vaktsiinist: mumps,
leetrid, punetised. Üks peateooriaid oli, et see “ kokteil”
võib olla liialt võimas ning ta koormab immuunvastuse
üle. Paljud vanemad kardavad sellist seost ja laste protsent,
keda vaktsineeriti kukkus üksikutes piirkondades 90-lt 30-le.
See oli Inglise arsti Andrew Wakefieldi igapäevase töö
käigus tehtud uuring 1998 aastal (hiljem võeti ta soole
ja arenguhäiretega laste uurimis-gruppi), mis jahmatas paljusid
väikelapse vanemaid. Ta uuris autistlike lapsi, kellel oli
palju soolte probleeme ja leidis, et paljud neist olid saanud autismi
14 päeva jooksul peale seda, kui nad olid saanud MMR vaktsiini.
Uus uuring (artikli alguses kirjeldatud uuring 91 haige ja 70 terve
lapsega) on kõrgema teadusliku kvaliteediga, kui Wakefieldi
esimesed avastused. Wakefield ise on samuti uue uuringu teostajate
hulgas.
Fakte Norra Rahva Tervishoiu laste vaktsineerimis- programmi
kohta:
3 kuuselt - DTP (difteeria, läkaköha, lastehalvatus),
Hib (ajukelmepõletik), teetanus.
5 kuuselt ja 11-12 kuuselt - esimese vaktsineerimisrea kordus (revaktsineerimine)
15 kuuselt - MMR (leetrid, mumps, punetised)
6-8 aastaselt – lastehalvatus ehk poliomüeliit
11-12 aastaselt - difteeria ja teetanus
12-13 aastaselt - MMR vaktsiin
Algkoolis – tuberkuloos (TBC) ja lastehalvatus.