Kui lubad olla 2021. aastast parem inimene, siis tee seda seekord nii, et muudad ka teiste elu paremaks. Reastasime praktilised uue aasta lubadused, mis ei nõua suurt rahalist panust, küll aga pakuvad kuhjaga häid emotsioone või toetavad isiklikku arengut.
Loe edasi: KUUS UUSAASTALUBADUST, MILLEGA TEED HEAD ENDALE JA TEISTELERubriik: Arvamus
KÜLAUUDISED TAGASIVAATES MÖÖDUVALE AASTALE 2020
Lõppeva aasta jõulukuu kultuuriajakirjas Vikerkaar märkis meediaasjatundja Tiit Hennoste artiklis „Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel” muuhulgas vaikselt ja omaette toimetavat kodanikuajakirjandust, tuues näiteks 2010. aastal asutatud portaali Kylauudis.ee, mis vahendab kohalikke uudiseid ja elulist infot „inimeselt inimesele“.
Loe edasi: KÜLAUUDISED TAGASIVAATES MÖÖDUVALE AASTALE 2020KAS BRÄNDITOODETE AEG LÕPEB?
Viimastel aastatel on poodidesse ilmunud hulgaliselt poodide omamärgitooteid, mis pakuvad traditsioonilistele brändikaupadele konkurentsi. Ühelt poolt pakuvad omamärgitooted suuremat valikuvõimalust, teisalt aga jätavad tarbija teadmatusse, kes ja kus tema kauba valmistanud on.
Loe edasi: KAS BRÄNDITOODETE AEG LÕPEB?KUIDAS PIDUDE HOOAJAL TOIDU RAISKAMIST VÄHENDADA?
Jõulud ja aastavahetus on periood, mil veedetakse palju aega ühise laua taga head ja paremat nautides. Hõrgutistest lookas laud annab külalistele märku, et nad on oodatud ja tahame neile pakkuda parimat. Paraku juhtub sageli, et osa hoole ja armastusega valmistatud toidust leiab pärast peo lõppu tee hoopis prügikasti.
Loe edasi: KUIDAS PIDUDE HOOAJAL TOIDU RAISKAMIST VÄHENDADA?MIS ON VAKTSIIN JA KUIDAS SEE TÖÖTAB?
Vaktsineerimine on suure tõenäosusega lahendus koroonaviiruse põhjustatud pandeemia kontrolli alla saamiseks ning tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.
Loe edasi: MIS ON VAKTSIIN JA KUIDAS SEE TÖÖTAB?SIRJE POTISEPP: EELISTAME JÕULUDE AJAL EESTIMAIST!
Eesti toiduga jõululauda kattes täname kohalikke toidutootjaid, kes meid sel keerulisel aastal ennastsalgavalt teenisid ja toiduga varustatuse tagasid.
Loe edasi: SIRJE POTISEPP: EELISTAME JÕULUDE AJAL EESTIMAIST!33 AASTAT EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI ASUTAMISEST
Eesti Muinsuskaitse Selts asutati vastu võetud põhikirja ja juhatuse valimisega 1987. aasta 12. detsembril. Ilma suuremate muudatusteta toimib toonane põhikiri praegugi ja samaks jäänud ka eesmärgid: vilje järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ja eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastava inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna taastamine.
Loe edasi: 33 AASTAT EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI ASUTAMISESTPÖÖRDUMINE OSVALD SASKO SÕPRADE POOLE
Pühapäeval, 29. novembril saime ängistava teate, et meie sõbra Osvaldi suvemaja Tartumaal põles maani maha.
Loe edasi: PÖÖRDUMINE OSVALD SASKO SÕPRADE POOLEPÄRNU LINNAPEA: ET 20 AASTA PIKKUNE UNISTUS MUUTUKS REAALSUSEKS
Tänavu 14. novembril avaldatud arvamusloos ütles Pärnu linnavolikogu liige Aare Arva, et keegi ei kahtle uue silla tarvilikkuses, samuti Kesklinna silla rekonstrueerimise vajaduses, kuid häirib läbipaistmatu asjaajamine ning kogukonna vähene kaasamine. Ta palus linnapeal Romek Kosenkraniusel käsitleda seda artiklit kui avalikku arupärimist ja selgitada sillatemaatikat küsimustele vastates. Vastuseks kirjutab linnapea järgmist.
Loe edasi: PÄRNU LINNAPEA: ET 20 AASTA PIKKUNE UNISTUS MUUTUKS REAALSUSEKSPÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUT
„Kui Soome peaminister Sanna Marin ütleb, et praegu ei reisi, siis rahvas püsibki kodus. Vabal ajal välismaale mitte minna soovitavad ka Soome tööandjad. Soomlased kuulavad valitsusjuhti ega reisi, aga see ei vähenda nende igatsust Eesti ja Pärnu järele,“ ütles Soome suurima Eestit tutvustava turismiajakirja The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Virta Pärnu turismiasjaliste ümarlaual.
Loe edasi: PÕHJANAABRID IGATSEVAD PÄRNUTMITMEST AUTOSILLAST KÄIB JUTT?
Siiani on avalikult räägitud, et üle Pärnu jõe ehitatakse kolmas sild. Hoopis vähem on linlased teadlikud sellest, mis juhtub uue silla valmimise järel Kesklinna sillaga. 16. oktoobril toimunud tehniline koosolek „Pärnu Kesklinna silla projekteerimine laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks“ kõneles hoopis millestki muust.
Loe edasi: MITMEST AUTOSILLAST KÄIB JUTT?LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST
Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.
Loe edasi: LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUSTKUI AVALIK-ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD JÄTAVAD RIIGILIPU HEISKAMATA
Eesti lipu seaduse järgi heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Teisi see seadus ei puuduta, kuigi ka kõigil eraldi nimetamata jäetud era-õiguslikel juriidilistel ja isegi mittejuriidilistel isikutel on õigus lippu heisata.
Loe edasi: KUI AVALIK-ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD JÄTAVAD RIIGILIPU HEISKAMATAKUI EI TÄIDETA ELUSOLENDITE ÜHT PÕHIEESMÄRKI
Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultandi Jaak Uibu arvates on Eestimaa rohelised astumas mõtlematult vastu loodusseadustele.
Loe edasi: KUI EI TÄIDETA ELUSOLENDITE ÜHT PÕHIEESMÄRKIPSEUDOPROBLEEMID TAKISTAVAD RIIGI PÕHISEADUSLIKU PÕHIKOHUSTUSE TÄITMIST
Jaak Uibu, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant, soovitab küsida, kas Põhiseaduse preambulas määratletud Eesti riigi põhieesmärk ja põhiülesanne – rahvuse säilimine – on viimastel aastatel rahuldavalt täidetud?
Loe edasi: PSEUDOPROBLEEMID TAKISTAVAD RIIGI PÕHISEADUSLIKU PÕHIKOHUSTUSE TÄITMISTKES KORVAB ELEKTRITOOTMISE JA EHITISMÄLESTISE TEKITATUD KAHJU LOODUSELE JA ÜHISKONNALE?
Jägala Kalateed MTÜ eeskõneleja Liivia Mahlapuu ütleb, et Jägala jõe Natura alal kahjustab elektritootmine ja Linnamäe hüdroelektrijaam looduskaitseliste eesmärkide täitmist tõestatult ning kaheldamatult.
Loe edasi: KES KORVAB ELEKTRITOOTMISE JA EHITISMÄLESTISE TEKITATUD KAHJU LOODUSELE JA ÜHISKONNALE?JAAK UIBU ETTEPANEK KOROONAKAHJUDE VÄHENDAMISEKS
Möödunud nädalal ei saanud Riigikogu enamuse toetust Eesti Reformierakonna eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon” 220 OE.
Loe edasi: JAAK UIBU ETTEPANEK KOROONAKAHJUDE VÄHENDAMISEKSPETSERIMAA SÕBER VÕTAB SÕNA EESTI VABARIIGI TERRITORIAALSEST TERVIKLIKKUSEST
Ajaloolase Aldo Kalsi hinnangul ilmus Lõuna-Eesti Postimehes 9. oktoobril sisukas artikkel Seto Kuningriigi ülemsootskast. Kals ütleb, et see on hästi kirjutatud ja soovib usutluse mõnd lõpurida kommenteerida.
Loe edasi: PETSERIMAA SÕBER VÕTAB SÕNA EESTI VABARIIGI TERRITORIAALSEST TERVIKLIKKUSESTKUIDAS KEHTESTADA EESTI KEELT TEGELIKKUSES RIIGIKEELENA?
Eile õhtul võis „Pealtnägias” kuulda keeleteadlast Indrek Parki, kes õpetab väljasuremisel indiaani keeli. Mihkel Kärmas lõpetas saate sõnadega: „Milline ime see on, et me saame siin oma keelt kõnelda.”
Loe edasi: KUIDAS KEHTESTADA EESTI KEELT TEGELIKKUSES RIIGIKEELENA?MIKS ON COVID-19 OHTLIK JA MIDA SAAME TEHA SELLE PEATAMISEKS?
Doktor Arkadi Popov, terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht
Hiinast alguse saanud koroonaviirus, mille tekitatud haigust tunneme me nime „COVID-19“ all, on maailma elutempot dikteerinud juba ligi aasta. Oleme haiguse ohjamisega niivõrd hõivatud, et unustame aeg-ajalt endalt küsida, miks just see haigus teistega võrreldes eritähelepanu vajab.
Loe edasi: MIKS ON COVID-19 OHTLIK JA MIDA SAAME TEHA SELLE PEATAMISEKS?PETSERIMAA SUVEÜLIKOOLI MÕTTEID PIUSA KALDALT
Kusagil mujal Maarjamaal pole midagi vastu panna sellele, mis toimus juba 27 aastat järjepanu Eesti kagunurgas praeguses Setomaa vallas. Seal korraldatakse huvitava tseremoniaalse ülesehitusega omanäolisi kuningriigi päevi.
Loe edasi: PETSERIMAA SUVEÜLIKOOLI MÕTTEID PIUSA KALDALTTRIVIMI VELLISTE: KUIDAS SUUDAB EESTI TOIME TULLA VANADE JA UUTE OHTUDEGA?
Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval Keila Mihkli kirikus.
Väga austatud härra peapiiskop, härra praost ja Keila Mihkli koguduse õpetaja! Lugupeetud härra linnapea! Kallid kirikulised!
Loe edasi: TRIVIMI VELLISTE: KUIDAS SUUDAB EESTI TOIME TULLA VANADE JA UUTE OHTUDEGA?STRATEEGIA JA POLIITIKA ON KEELEALLIKATE PÕHJAL ERINEVAD ASJAD
Keda meist ei huvitaks, mis meie Eestist tulevikus saab! Selle kohta võib lugeda Riigikantselei portaalis Eesti pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035“. Kirjutatakse: „… eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks“.
Loe edasi: STRATEEGIA JA POLIITIKA ON KEELEALLIKATE PÕHJAL ERINEVAD ASJADJAAK UIBU: PEAKS KASUTAMA MÕTTEVIISI ARENGUSPIRAALIST KEERDTREPINA, MILLE MÕLEMAL POOLEL KÄSIPUUD
Kiri Toompea Haridusseminarile ja asutajaliikmele Ülo Vooglaiule tema tähtsa tähtpäeva puhul seminari kahekümneviiendal tegevusaastal, 29. augustil 2020.
Loe edasi: JAAK UIBU: PEAKS KASUTAMA MÕTTEVIISI ARENGUSPIRAALIST KEERDTREPINA, MILLE MÕLEMAL POOLEL KÄSIPUUDEHK PRESIDENT KALJULAID TEAB, MIDA JUSTIITSMINISTEERIUM EI TEA
Küllap ollakse kursis, et juba kaks aastat tehakse Eesti pikaajalist arengustrateegiat „Eesti 2035“. Et sellega ollakse lõpusirgel, seda kinnitab Riigikantselei portaal – Riigikantselei ootab kõigi eestimaalaste tagasisidet riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohta, et anda sellele enne valitsusele ja riigikogule esitamist viimane lihv.
Loe edasi: EHK PRESIDENT KALJULAID TEAB, MIDA JUSTIITSMINISTEERIUM EI TEA