| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | | | | Mahlaka Timmu-Sander ja Tiksi Asta kirodi edimäst kõrda | | | | |
| | | «Kas sääne lugu sai tõtõst juhtu?!» imehtivä 10. joulukuu pääväl Uma Lehe jutuvõistlusõ pitto tulnu kirotaja, ku võidujutu «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve» autor Silla Silver (54) luu ette lugi. | | |
| | | | | | Võidujutu kirotaja Silla Silver üten uma pini Pimbuga | | | | |
A Silver ütel’, et sääne hirmsa juhtuminõ (loe Uma Lehe perämädse küle päält!) timä elon paarikümne aastaga iist tõtõst oll’ ja jäi nii eläväle miilde, et tuud kirja panda olõ-õs kunst.
«Mõtli, et las saava tõsõ kah lukõ, mis või inemisega juhtu,» kõnõl’ tä. «Pandsõ kirja täpsele nii, nigu oll’, vällä midägi es mõtlõ.»
Ka tõnõ Silveri lugu «Kuis mi Luhamaal vasikat pästsemi» sai seol jutuvõistlusõl korgõ kotusõ (nal’ajutu tõnõ preemiä). Ka tuu om peri aost, ku agronoomis opnu Silver 12 aastakka, kolhuusõ lakjaminekini, Luhamaal majandi osakunda juhtsõ. Päält tuu kammand’ tä Kaitsõliidu man kodotütrit ja nuurkodassit. Parhilla eläs Mõnistõ kandist peri miis suurõ osa aost uman talon Krabi lähkül Tagakolga külän.
Silver selet’, et kirota om tälle miildünü joba kooliaost pääle. Luhamaal pidi juubõlidõ vai puhtidõ aigu kõnnõ iks timä. Kaitsõliidu as’ost kirot’ tä juttõ maakunnalehte.
«Luhamaa-aost peri huvitavambit juttõ naksi arvutidõ pandma: aasta läävä ja unõtat muidu är,» selet’ Silver. Juttõ jäi perrä viil hulga ja Silver lupa, et vali mõnõ vällä ka tulõva-aasta Uma Lehe jutuvõistlusõ jaos. «Ma olõ sääne inemine, et loe ja kobista jutu inne mitu kõrda üle, inne ku är saada. Ku midägi tetä, sis iks häste. Nigu mu provva ütles, et maksimalist, et rassõ sändsega ellä, a sääne ma olõ!» muhel’ Silver.
Uma Lehe timahavadsõlõ jutuvõistlusõlõ kirotõdi kokko 108 juttu. Parõmbit juttõ nakkami kõrdapite lehte pandma.
Järgmädsest lehest saa lukõ timahavast kõgõ parõmbat nal’aluku «Ummamuudu õhupalli». Tuu esierälidse latsõ-iä luu kirotaja om Võrolt peri Plumanni Kaja-Riina, kiä eläs Tal’nan, a kedä egä aastaga iks inämb kodoliina tagasi kisk.
Ka kõgõ parõmba suguvõsajutu kirotaja Vähesoo Luule eläs Võromaalt kavvõn, a käü iks Raiste kanti immä kaema.
Uma Lehe jutuvõistlusõ parõmba jutu
Tõsidsõ jutu
1. kotus «Kuis ma elun edimäst kõrda verd andman käve»Silla Silver – UMA LEHE SUURÕ JUTUVÕISTLUSÕ PÄÄPREEMIÄ!
2. kotus «Vana Holt»Panga Milvi
3. kotus «Mustlasõnaasõ häätego» Kruusati Ilse
Kitmispreemiä jutuvõistlusõ tõistõ vuuru päsnü huvitava jutu iist: «Kallis kõtutäüs» (Leoki Hilja), «Hüvästejätt» (Antoni Annika), «Krimi: «Koti lugu»» (Liberi Malle), «Mõni sõna Helju elost» (Kuusõ Mann), «Ingli käsi» (Mõttusõ Kalev), «Mu noorõao neläjalgsõ sõbra» (Laanekivi Õie), «Kurõpapa truudus» (Säinasti Asta).
Nal’alidsõ jutu
1. kotus «Ummamuudu õhupalli»(Plumanni Kaja-Riina)
2. kotus «Kuis mi Luhamaal vasikat pästsemi»(Silla Silver)
3. kotus «Ohvitseri püksi»(Kurõ Hilja)
Kitmispreemiä jutuvõistlusõ tõistõ vuuru päsnü huvitava jutu iist: «Eederipudõliga Tal’nast Võrru» (Valpri Liina), «Kuis mi uma köögilavva alt UFO löüdsemi» (Antoni Annika), «Ubinaraksuh» (Ämariku Volli), «Katõkäigulinõ preemia» (Säinasti Asta), «Khihvega paki» (Väljandu Ellen), «Kuis mi kabajantsikut kastsõmi» (Vähesoo Luule), «Lämmi ja karvanõ» (Keldri Enno).
Suguvõsajutu
1. kotus «Kuis Betti uma poja är pästse»(Vähesoo Luule)
2. kotus «Kurrapite vanaimä paltu vai kaonu ei olõ viil är kaonu»(Plumanni Kaja-Riina)
3. kotus «Edimädse mehesammu» (Pressi Heldur)
Kitmispreemiä jutuvõistlusõ tõistõ vuuru päsnü huvitava jutu iist: «Suguvõsa lugu» (Pärnaste Leida), «Rikkus vai vaesus – mõlõmbaga piät mõistma toimõ tulla» (Õkva Margit), «Kuis ma suitsu tei» (Veri Asta), «Suu – talopidäjä nuhtlus» (Seimi Lea), «Lehmä pää läbi aknõ tarõh» (Ämariku Volli), «Latsõpõlv saat surmani...» (Raudkatsi Ene), «Tütrigu poiskõsõtemp» (Väljandu Ellen).
Eräpreemiä:
Kõgõ parõmb latsõ kirotõt jutt: «Kuis mi timahava märdisandih kävemi» (Mahlaka Timmu-Sander Vilustõ kooli 7. klassist).
Esierälidse latsõiä-mälehtüse preemiä: «Mu edimäne lehmä nüsmine» (Nikopensiusõ Elise).
Esierälidse inemise tähelepandmisõ preemiä: «Mihkli lõunasüük «oskarilõ»» (Läti Vaike).
Eräpreemiä aia- ja värehtiteemalidsõ väiku jutukogo iist (Orassoni Rael-Adiina).
Vinne kroonuluu eräpreemiä: «Üts väikene «reis» Aasia ja Euruupa piiri pääle!» (Otsa Kallõv).
Elotarkusõ kõrva taadõ pandmisõ eräpreemiä: «Kuis kassi minnu õks imestämä pandva» (Zopa Raido Parksepä kooli 5. klassist).
Kortinmajaelo elävä kujotamisõ eräpreemiä «Mul udutas!» (Vijari Silja).
Hallõ eläjäjutu eräpreemiä «Kass purgih» (Liira Singa).
Elävä rahvaperimüse eräpreemiä «Juuda jutt» (Mältoni Sirje), «Kiä tuud tiid...» (Pendi Katrin).
Elo-oppas-eräpreemiä: «Ko muudu mi Päntajalakõsõga põrmandut ehitimi» (Mihailovi Siim).
Esihindä-käest-iks-ei-päse-eräpreemiä: «Mina ja luku-riivi» (Hoobi Indrek).
Vingõrpussipreemiä: «Inspektor kalamiihi tögämän» (Ermeli Vaido).
Ütidse ütenlüümise eräpreemiä: Parksepä kooli 5. klass üten oppaja Kär’e Enega.
Uma Lehe toimõndus tennäs kõiki 60 jutukirotajat ütenlüümise ja häie juttõ iist!
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
koobas.hobune.stream
