2002. aasta alguses murdsid läbi seina korterisse, kus ahi asus, uued ehk viimased peremehed. Ahi vaatas neile vastu vanaroosa värvikihi alt ja väga väsinult ning pragunenult. Pliidiplaat oli ammu mõranenud tükkideks ja tuleohtlik. Samuti olid tükati alla sadanud tulekolde kohal olevad kivid ning viltuvajunud ahjuukse kõrvalt paistis elav leek ahju sisemusest.
Ahju tervist kutsuti kontrollima pottsepp.
Juba siis pani oma ala spetsialist ahjule hävitava diagnoosi, öeldes otse välja, et seda ahju pole mõtet parandada. Kaaluti ahju uuesti üles ladumist. Pottsepa hinnang sellele oli, et vanat pliidikohta ei näe tema mõtet uuesti teha ning tööde käigus purunevat tingimata mõned potid, mistõttu oli tema soovitus ahjuuksepoolne sein laduda tellistest. Peremehed aga kartsid kaotada vana ahju hinge uurides samal ajal oma rahakoti sisu.
Peale pikka arutamist teostas pottsepp ahju kallal järgmised tööd:
1. eemaldas pliidiplaadi;
2. ladus tulekollet veidi ümber;
3. ladus puruks läinud pottide ja eemaldatud pliidiraua asemel tellised;
4. kinnitas ahjuukse ja savitas praod.
Peremehed omakorda pahteldasid ahju ning võõpasid ta üle. Ühelt poolt siis valge, teiselt poolt aga musta värviga.
koobas.hobune.stream
