Rahvusvaheline konverents

Rahvaste õigused: ideaalid ja reaalsus

Tallinn, 21.-22. august 2004

Korrladajad: Rahvaste Õiguste Instituut, Esindamata Rahvaste Organisatsioon, Justiitsministeerium, Sisekaitseakadeemia

Konverentsi eelteade

Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üheks ülesandeks on algusest peale olnud nende rahvaste kaitsmine, kellel ei ole oma riiki. Kuna aga ilmnes, et paljudel juhtudel vajavad kaitset ka rahvad, kellel on omariiklus, siis võeti juba 1992. aastal suund Rahvaste Õiguste Ülddeklaratsiooni väljatöötamisele. Töö aluseks sai Tatarstani õpetlase R. Tuzmuhhamedovi projekt. Otepääl, Tartus ja Tallinnas 1988 - 2000 toimunud konverentsidel viimistleti seda oluliselt. Lõpliku kuju sai Deklaratsioon 2001. aastal toimunud ERO Peaassambleel, kus see ka vastu võeti.

Kuigi praegu juba mõistetakse, et rahvastel peavad olema kindlalt formuleeritud õigused, ei kiirusta riigid selle põhimõtteid omaks võtma. Et olukorda muuta, rajati 2003. aastal Tartus Rahvaste Õiguste Instituut, kes on võtnud eesmärgiks deklaratsioonis esitatud põhimõtete ja mõistete üksikasjalise lahtiseletamise ja kommenteerimise.

Eelseisva konverentsi põhiülesandeks on teha esimene oluline samm selles suunas. Arutletakse eelkõige niisuguste mõistete ja printsiipide üle, nagu ‘rahvas’, ‘põlisrahvas’, ‘diasporaa’, ‘rahvas kui keele ja kultuuri kandja’, ‘rahvaste esindatuse võimalikkus’, ‘rahvaste õigus enesemääramisele’, ‘riikide territoriaalne terviklikkus’. Muidugi ei unustata käsitleda ka rahvaste olukorda tänapäeva maailmas.

Konverents lähtub eeldusest, et keelte ja kultuuride kandjad ja seega ka inimisiksuse kujundajad on rahvad. Otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:

• Miks rahvusvaheline õigus ignoreerib rahvaste õiguste põhimõtet?
• Kas Rahvaste Õiguste Ülddeklaratsioonil on võimalusi saada inimkonna tuleviku kujundamise määravaks mõjuriks?
• Kas oluliste kultuurkeelte arv tulevikus väheneb või kasvab ehk kas inimkonna ideaaliks saab üksskeelne maailm või keelte paljusus.
• Kas riikide arv tulevikus suureneb või väheneb?
• Kas mõne rahva diasporaal tohib olla õigus suruda oma tahet peale ühe või teise maa põlisrahvale?
• Milline on inimõiguste ja rahvaste õiguste vahekord?

Konverentsile on kutsutud rahvusvahelise õiguse uurijaid Eestist, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest jm. ning ERO liikmesrahvaste demokraatlike liikumiste juhtkujusid Burjaatiast, Ingerimaalt, Marimaalt, Taiwanist, Tatarstanist, Tiibetist, Tuvast, Tšerkessiast, Tšetšeeniast, Tšuvaššiast, Udmurtiast jm.

Konverents algab 21. augustil 2004 kell 11.00 Eesti Rahvusraamatukogu saalis (Tallinn, Tõnismägi 2).