Kuidas mõõta memme vaeva

Valeria Ränik õpib Tartu Ülikoolis kaugõppes eesti keelt ja kirjandust. Ta kasvatab kahte poega – Eero on 3 aastat ja 3 kuud vana, Ville 1 aasta ja 9 kuud. Valeria Ränik on tuntud luuletajana, temalt on ilmunud luulekogud ”Orb”, ”Ellujäämine” ja ”Ajast kinni”.
(T. Kõnnussaar)

Kui hakkame (aja)kirjandusest oma probleemidele seletusi otsima, tundub, et teiste inimeste raskusi on uuritud üsna põhjalikult, meie, emade mured on aga tähelepanuta jäänud.

Kahe- või kolmelapselisi perekondi, kus laste vanusevahe on 1 – 1,5 aastat, ei olegi vähe (tänaval kõndides tundub nii). Lastevanematele mõeldud kirjandus käsitleb teise lapse majjatulekut üsna põgusalt, tavaliselt mõni lause kadedusest ja matkimisest. Lapsevanemad ei tea, mida see tegelikult tähendab, kui aga häda käes, ei oska lastearstki nõu anda.

Tundub, et vanuses 1,5 – 3 õpivad lapsed teineteise käest ainult rumalusi. Ka vanematega tegelemisest ei ole nad huvitatud niivõrd, kui teineteisele oma halbade külgede näitamisest.

Otsustasin olukorda ise uurida. Nädala jooksul kirjutasin üles, mida lapsed teevad, koostasin tabeli ja õppisin selle lausa pane, et saaksin ka kõige raskemas olukorras õigesse lahtrisse kriipsu teha. Pärast lugesin kriipsud üle. Uurimata jäi, kui tihti juhtus olukordi, mil pidin panema korraga mitu kriipsu.

Näiteks jooksis üks laps mul jalgade vahelt läbi (kriips), teine jooksis minust umber (kriips), kukkus (kriips), hakkas nutma (kriips), teine laps hakkas ka sülle trügima (kriips) ja karjuma (kriips); sülle võetud, hakkasid lapsed kaklema (kriips) ja karjuma (kriips), kätega vehkides lükati raamat laua pealt maha, kaaned rebenesid katki (kriips). Kokku 9 kriipsu.

Seda juhtus küllaltki tihti.

Kordasin eksperimenti veel nädala jooksul, näitajad jäid üsna samaks. Jälgisin eraldi olukorda, kui tunni aja jooksul tegelesin ainult lastega, seegi ei muutnud näitajaid oluliselt. Kui lapsed tegutsesid ühekaupa, olid nad rahulikud ja iseseisvad ega vajanud eriti minu seltsi.

Minu mõlemad lapsed on poisid. Olen jälginud ka sõbrannade lapsi (2 tüdrukut; poiss ja tüdruk) ja arvan, et sugu ei ole tähtis, näitajad on samad.

Rahuldanud uurimuse käigus omaenese uudishimu, tahaksin tutvustada seda ka teistele.

*
NB: "Pere ja Kodu" tabelis on järgmised trükivead:
seal on "riputatud" pro "riputud" ning mõned numbrid on asetatud valesse lahtrisse.
"Pettumuse pärast" (24) tuleb nihutada 24 lahtri võrra vasemale, ülejäänud juhtudel aga lahtri võrra paremale:
"mähkimist" (4), "ümberriietamist" (2), "tahetud seista või istuda sama koha peal, kus parajasti teine laps" (28), "üritatud ära võtta mul parajasti käes olnud tööriist või ese" (41), "üritatud ära võtta teise lapse käes olnud asi" (36), "kakeldud või kiusatud teineteist" (7), "proovitud pääseda kinnipandus kappi, kinniseotud sahtlisse" (4).