koobas.hobune.stream
Möödunud nädalavahetusel võõrustas Lustivere külaselts oma kolleege Saaremaalt Karala ja Leedri külast. Lustivere külaseltsi juhi Riina Paluoja sõnul oli tegemist vastukülaskäiguga, sest saarerahvas kutsus neid oma külasid kaema esimesena.
Kolme külaseltsi suhtlemine sai alguse hetkest, kui Lustivere külaselts ülemöödunud aastal Eesti aasta küla tiitli vääriliseks tunnistati. Karala külaseltsi aktiivse liikme Kaja Juuliku sõnul tutvusid nemad lustiverelastega, kui neile Saaremaal tiitlit üle anti.
Aunimetused anti nimelt üle Saaremaal Mändjalas peetud kümnendal Maapäeval 2013. aasta augustis ja Karala külaselts sai tookord rahva lemmikküla tiitli.
Tookord kutsuski Karala küla esindus lustiverelased endale külla ja lustiverelased lubasid saarlased vastukülaskäigule kutsuda siis, kui neil kultuurimajas remont valmis.
Koos Karala külaseltsi esindusega saabus Lustiverre ka Saaremaa Leedri küla esindus. Need külad teevad juba aastaid koostööd ja Leedri küla tunnistati tänavu Saaremaa aasta küla tiitli vääriliseks. Riina Paluoja sõnul on nad ka Leedri külas käinud ning see on väga ilus ja Saaremaale iseloomulik. Leedri külast pärit Urve Vakker tunneb hästi Lustivere põhikooli kehalise kasvatuse õpetajat Sirje Arrot, sest nad on kunagised kursusekaaslased.
Saare naised saavad kõigega hakkama
Kaja Juuliku sõnul kuulusid nad veel üsna hiljuti Lümanda valda, kus tegutsevad väga aktiivsed külaseltsid. Mida kaugemal keskusest, seda aktiivsemalt külaelu toimib. Praeguseks on endine Lümanda vald uue Lääne-Saare suurvalla osa. Karala külas elab ametlikult üle 80 inimese, aga igapäevaselt on neid seal 40-50. Saaremaa on tuntud suvituspaik ja seetõttu lisandub suvekuudel Karalasse pea paarsada elanikku.
Karala ja Leedri küla on tuntud selle poolest, et võtavad vastu ekskursioone. Samas ei ole nad naaberkülad, neid lahutab umbes kümme kilomeetrit. Karala külaselts tähistab tuleval aastal oma 20 aasta juubelit, Leedri külaselts on täpselt poole noorem. Lustivere külaselts tähistas hiljuti 12. sünnipäeva.
Leedri küla tuntud objekt on restaureeritud tuulik, kust veel mõned tarvilikud detailid puudu on. Lausa töös ehk jahvatava veskina pole seda siiski plaanis hoida, sest siis oleks vaja leida veel veskimees ning viljakasvataja. Tuulik pärineb 1905. aastast. Valminud on külakiik ning väga populaarne on piimaputka. Kunagi oli Leedri külas 80 lehma. Hiljuti pidas üks mees veel kitse, kuid sedagi looma pole enam alles. Ka Karala külas ei peeta enam lehmi. Riina Paluoja ütles, et Lustivere piirkonnas veel mõnel pool lehmi peetakse.
Kaubamärgid Odagala ja kadakasiirup
Karala küla uhkuseks on nende külamaja, kus käib neljandat hooaega vilgas tegevus. Külamajas tegutseb aktiivselt keraamikaring. Karala on rannaküla ja seetõttu on nende suur ning märkimisväärne ettevõtmine kordatehtud sadam. Ka teekatete korrastamisse on sealne külaselts panustanud. Suvisel ajal korraldatakse Karalas suuremaid spordiüritusi, millest üks tuntumaid on Karala Odagala, mis toimus eelmisel aastal juba kümnendat korda. Võistlus koosneb kolmest alast – odaviskest, kuulitõukest ja saapaviskest. Teine olulisem spordiüritus on mõõkkala jooks, mis sai oma nimetuse sellest, et 1998. aastal ujus just see kala Karala randa. Selles jooksus osalevad nii sportlased kui rahvasportlased. Paljud tulevad osalema eelkõige hea kalasupi pärast, mis valmib lõkkel suures pajas.
Urve Vakker lausus, et Leedri küla tuntuim kaubamärk on kadakasiirup. Mõlema küla tugevaid, Saaremaale omaseid traditsioone tuletavad meelde sealsed kiviaiad. Leedri külla on viimase poolteise aasta jooksul lisandunud 14 uut elanikku. Urve Vakkeri sõnul meeldib uustulnukaile küla rahulik ja vaikne elulaad. Kaja Juulik tõdes, et maaelu pole lihtne, sest iga inimene peab hakkama saama igapäevaseks toimetulemiseks vajalike töödega alates paberimajandusest kuni sõnniku tõstmiseni. Suvistel ajutistel elanikel tekivad mõnikord probleemid, mida põliselanikud peavad lahendada aitama.
Lustivere, Leedri ja Karala külaseltsi esindajad olid veendunud, et nende koostöö jätkub ja vastastikku käiakse külas ka edaspidi.
Saaremaa võlus täielikult
Kaks aastat tagasi sattus Leedri külla elama Lustiveres üles kasvanud Margit Tõnson. Küsimusele, miks tallinlanna Saaremaale elama sattus, vastas ta, et läks saarlasele mehele. Oma tulevasega kohtus ta küll pealinnas, aga elukohaks valiti pika ajalooga talu saarel.
Margit Tõnson tunnistas, et pärast 15 pealinnas elatud aastat oli Saaremaale elama asumine omamoodi hullumeelne ettevõtmine selle sõna kõige paremas tähenduses ja tõi kaasa palju positiivseid elamusi.
Leedri küla pole aga rannaküla ja Margiti kodust on mereni linnulennult umbes viis kilomeetrit. Margiti sõnul tema lausa mere ääres elada ei tahakski. Vastupidi – ta peab mere ääres elamist ebamõistlikuks, sest rannal on alati väga tuuline ja talvel seetõttu külmem kui metsade vahel. Margit tunnistas, et tal oli esialgu hirm, kuidas põline kogukond teda uustulnukana vastu võtab, aga tema suureks üllatuseks võeti ta seal kohalike inimeste poolt väga soojalt vastu. Nemad omalt poolt on koos abikaasaga seal mitmeid põnevaid ettevõtmisi käima lükata aidanud.
Juba pikemat aega õhus olnud mõte bänditegemisest sai teoks just tänu muusikaliste huvidega noorpaari saabumisele – 2014. aasta jaanitulel astus 11-liikmeline Õudsalt Hea Bänd esimest korda publiku ette. Tänaseks on Leedri külas välja kujunenud enam-vähem üheealiste noorte inimeste sõpruskond, kes omavahel väga tihedalt suhtleb. Külas on tänapäevalgi au sees endiste aegade traditsioon, kus kolm põlvkonda ühe katuse all elab. Nii on sealsed lapsed hoitud ja valvatud ja vanadel tugi kõrval.
Margiti ja tema abikaasa elu saarlastena aitab lihtsamaks muuta nende amet, sest Margit tegutseb nagu ennegi ajakirjanduses ja abikaasa Horret loob Eesti filmidele helitaustu. Tehnoloogilised võimalused lubavad filme tänapäeval teha ka nii, et režissöör elab näiteks Londonis, helirežissöör Saaremaal ning omavahel suheldakse elektroonilisi kanaleid pidi. Abikaasa kuulus ka hiljuti kinodesse jõudnud Elmo Nüganeni filmi “1944” meeskonda. Margit satub mandrile keskmiselt korra kuus ja sageli käivad nad koos abikaasaga siin ka pühade ajal. Tema abikaasa käib tööasjade tõttu mandril pea igal nädala.
Ka Margiti isa ja ema käivad neil Saaremaal sageli külas. Nüüdseks kaheaastase staažiga saare naisena tõdeb Margit, et teekond Saarelt mandrile ja vastupidi jääb aina lühemaks. Margiti sõnul on Saaremaa selle kahe aasta jooksul jõudnud teda täielikult võluda: elama asumine kadakasele ja kivisele, soojade pikkade sügistega saarele on tema kinnitusel parim valik, mille ta oma elus on teinud.
TOOMAS REINPÕLD
