Lustiveres tähistati lamba-aastat lambavillast esemete näitusega

Mis võiks olla lamba-aastale veel kohasem ettevõtmine kui lambavillast käsitööesemete näitus. Just niisugust väljapanekut võis hiljuti näha Lustivere kultuurimajas. Näituse korraldamise eestvedajaks oli elupõline Lustivere elanik Leida Velling, kes tänavu sügisel oma 90 aasta juubelit tähistab.

 Lustivere kultuurimaja juhataja ja külaseltsi tegevjuht Vello Pelisaar tänas näituse idee autorit Leida Vellingut ja tema abilisi, kes tegid näitust ette valmistades ja sellele eelnenud meelelahutuslikku programmi kokku seades ära suure töö.

Leida Velling lausus näitust avama tulnud rahvale, et veebruaris algas lamba-aasta, kuid mis sorti aasta see meile igaühele on, jäägu iga inimese enda otsustada.

Kui üks riik või rahvas arvab, et lammast on majanduslikult tulusam pidada kui kitse, siis selles riigis algas lamba-aasta, kui aga mõni riik ja rahvas vastupidisel arvamusel on, siis küllap algas seal kitseaasta. Meil Eestis algas lamba-aasta,  suures Hiina aga kitseaasta. 

Leebe ja väga rahulik loom

Lammas on leebe ja rahulik loom, järelikult peaks juba enam kui kuu kestnud lamba-aasta tulema rahulik. Leida Velling tõi näiteks, et Uus-Meremaal kasvatatakse suurel hulgal lambaid ja seal on lammaste arv suurem kui inimeste arv. Teatavasti on aastaloomi kokku 12: rott, pühvel, tiiger, kass või jänes, draakon, madu, hobune, lammas või kits, ahv, kukk, koer, siga.

Näitusele on välja pandud 283 lambavillast eset 26 perekonnalt. Esemeid oli näitusele saatnud ka praegune Hiiumaa elanik, kes Lustiverest pärit. Tema tehtud on viltimistehnikas maastikupildid.

Juba enne näituseruumi sisenemist sai näha kaht umbes saja aasta vanust tikitud tekki. Nende arhailine rahvapärane nimi on  persealuse tekk ja neid tarvitati ainult pulmade ajal kirikusse minnes. Teki tagumine, kaunistustega pool lehvis saani või vedruvankri taga. Sellise teki pidi endale tegema iga meheleminekueas neiu. Kui niisugust tekki polnud, võis juhtuda, et pulmasõit jäi tegemata. 

Haapsalu sall pärit Vormsilt

Leida Velling esitles näituse avamisel ka paljudele tuntud Haapsalu salli. Legendi kohaselt olid esimesed selliste sallide meistrid pärit Vormsi saarelt. Haapsalu sall peab kindlasti olema valge ja seda ei saa paraku Eestimaa lammaste lõngast teha. Tavaliselt saadakse sobivat villa Itaaliast või ka Leedust. Ja tingimata peavad salli mustri sees olema mummud, vastasel juhul ei ole tegemist Haapsalu salliga. Seda ei tohi mingil juhul triikida, et mitte mustrit rikkuda, ning see peab olema nii õhuke, et mahub läbi abielusõrmuse.

Leida Vellingu sõnul peeti ka tema kodus kunagi lambaid. Sellel ajal kooti ise ka lambavillast tekke. Leida on aastaid tagasi ka ise noortele käsitööd, sealhulgas kudumist õpetanud.

Vello Pelisaar lausus, et lambavillast esemete näitus on lamba-aastale igati kohane ettevõtmine ning tal on hea meel, et  staažikas pedagoog ja Lustivere küla auväärne elanik nii hea ideega välja tuli ning selle koos abilistega teoks tegi. 

TOOMAS REINPÕLD