• Avaleht
• EGeS Võrumaa osakond
• Uuritavad Võrumaa nimed
• Otsin kontakti
• Sugupuud veebis
• Genealoogiaalane kirjandus
• Kasulikke linke

See oli täpselt aasta ja 2 päeva tagasi – 16. märtsil 2005.a – kui Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna liige, Paganamaal üles kasvanud Reelika Kikkas saatis suguseltsi meililisti ettepaneku seltsi Tallinna osakonna Võrumaa sugupuude uurijatele, et võiks teha ühiseid kokkusaamisi ja leida oma uurimusi võrreldes ühiseid sugulasi. Juba samal päeval tuli mitmeid vastuseid, kus see ettepanek kiideti heaks. Tegelikult olid mitmed uurijad samale asjale mõelnud, kuid siiani ei olnud keegi seda kõva häälega lihtsalt välja öelnud. Ja nii hakkaski see lumepall veerema ...

Esimene kokkusaamine toimuski aprillikuus kohe pärast Tallinna osakonna koosolekut. Selle koosoleku peamine õppetund oli, et meie kokkusaamised ei saa olla samal päeval osakonna koosolekutega, sest päev läheb liiga pikaks ja ka inimesed väsivad. Järgmine kokkusaamine maikuus oli märksa tulemuslikum, sest saime keskenduda ainult oma teemadele. Sellel koosolekul sai ka välja öeldud mõte sugupuude näituse korraldamisest Võrus. Seltsi juhatuse poolt lisati sellele kohe juurde idee moodustada ka seltsi Võrumaa osakond, mis on seltsi ammune suur unistus. Seejuures lähtuti senistest kogemustest, et ka seltsi Läänemaa, Virumaa ja Järvamaa osakonnad moodustati sugupuude näituste mõjutusel.

Siinjuures tuleks kohe ka täpsustada, et EGeS-is ongi maakondliku kuuluvuse määramisel aluseks eelkõige vana haldusjaotus, mille järgi Võrumaa koosseisu kuulus 8 kihelkonda: Karula, Urvaste, Hargla, Rõuge, Kanepi, Vastseliina, Räpina ja Põlva (ehk siis ka osa praegusest Põlva ja Valga maakonnast). Sellest lähtudes on Võrumaa ja Setumaa ainsad maakonnad, kus seltsil seni veel osakonda pole. 

Otsustasime kaasata Võru näituse ettevalmistamisele terve seltsi, s.t teiste osakondade Võrumaa sugupuude uurijad. Nii läksimegi suvepuhkusele ülesandega näituse jaoks eksponaadid valmis teha ja lootusega üles panna näitus Võrus juba sügisel. Aga nagu ikka võtavad asjad rohkem aega, kui esialgu kavandatud. Sügisel hakkasime otsima sobivat näitusepaika, mille leidsime Võrumaa Muuseumis. Muuseumi töötajad tulid meie mõttega kohe kaasa ja võttis meie näituse oma plaani, mis tähendas aga, et näituseruumid olid saadaval alles 2006.a veebruari keskpaigast. Niisiis jäi meile rohkem ettevalmistusaega ja otsustasime kaasata ka Võrumaal elavad suguvõsauurijad, kes seni omal käel on tegutsenud. Võrukeelne Uma Leht ja Põlvamaa ajaleht Koit avaldasid detsembris suguvõsauurimise teemalise artikli koos üleskutsega sugupuude näituseks valmistuda. Arvan, et teist paljud on seda lugenud.

Sügisel-talvel oli veel mitu Tallinna osakonna „võrukeste“ kokkusaamist. Lisaks näituseasjade arutamisele kuulasime temaatilisi ettekandeid: Karl Pettai tutvustas Rõuge kihelkonna ajalugu ja oma uurimistöid, Kunstiakadeemia magistrant Diana Allas näitas huvitavaid sugupuude kujundamise võimalusi, seltsi juhatuse liige Jaan Tagaväli rääkis Võrumaa perenimede uurimisest seltsis. Selle ettekande põhjal koostatud artikkel on ka siin näitusel.

Kõikide kooskäimiste kohta on koostatud protokollid ja saadetud asjaosalistele. Meie tegevuse tutvustamiseks ja info edastamiseks on internetis olemas Võrumaa juurte uurijate kodulehekülg.

Viimasel koosolekul veebruari algul olid meil näituseeksponaatide valmistamise talgud, kus sai valmis tehtud hulk seltsi tegevust ja suguvõsauurimist tutvustavaid üldiseid stende, mida on võimalik näha siin muuseumis esimeses näitusesaalis. Jaotusmaterjalidena saab näituselt kaasa võtta seltsi juhatuse liikme ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi artikli „Millest alustada suguvõsa uurimist“ ning kõugutabeli näidise koos selle täitmise juhendiga. Et saada teada külastajate arvamust näituse kohta, koostasime küsitluslehed, mida tuleb pärast näituse lõppu analüüsima hakata.

Nüüdseks on teada, et oli väga õige mõte, et sügisel sai broneeritud kogu muuseumi näitusesaalide pind, mis alguses tundus ausalt öeldes pisut hirmutavana, sest meil polnud õrna aimugi, kui palju töid näitusele tulla võiks. Näituse ülespanekul aga selgus, et ruumi oleks võinud rohkemgi olla. Oma uurimistööde tulemusi esitas näitusele 22 seltsi liiget (neist enamus Tallinnast, aga esindatud on ka Tartu, Pärnumaa ja Virumaa osakonnad) ning umbes niisama palju suguvõsauurijaid Võrumaalt. Enamus uurijaid on näitusele toonud rohkem kui ühe töö.

Info näituse toimumise kohta koos spetsiaalse plakatiga sai saadetud kõikidele Võru-, Põlva- ja Valgamaa omavalitsustele, koolidele, raamatukogudele, rahvamajadele, muuseumidele, kogudustele ja meedia-väljaannetele, seltsi pressiesindaja kaudu ka üleriigilisse meediasse. Võru Maavalitsuse kaudu läks see teave isegi Toompeale valitsuse pressiinfo kanalitesse.

Sugupuude näitus siin muuseumis on alates 25. veebruarist kuni märtsi lõpuni kõigile huvilistele avatud. Näituse avamisel osalesid EGeS-i liikmed Tallinnast ja Tartust, muuseumi töötajad, Võro Instituut, kohalik ajakirjandus ja genealoogiahuvilised. Urvaste värsisepp Contra kirjutas spetsiaalselt näituse avamise puhuks suguvõsauurimise teemalise luuletuse ja kandis selle ka ise ette. Fred Puss tegi näituse avamisest video. Muuseumi inimestelt saadud tagasiside põhjal on huvi näituse vastu väga suur.

Nii suurt asja nagu Võru näitus ja suguvõsa uurimise päev üksi või paari inimesega ära ei tee. See oli terve meeskonna töö. Kaasalööjaid, toetajaid, abilisi ja häid nõuandjaid on kogu aja jooksul olnud palju. Nädal tagasi toimunud seltsi aastakoosolekul Tallinnas Orlovi lossis pidas ka seltsi juhatus Tallinna osakonna „võrukesi“ tunnustuse vääriliseks. Mul oli hea meel, et sain võimaluse ka aastakoosolekul meie tegemistest ülevaate anda ja öelda tänusõnad kõigile, kes meie tegevuses on aasta jooksul, ja eriti näituse ettevalmistamisel, aktiivselt osalenud ja meid toetanud. Kõik kaasalööjad on enamasti ise pakkunud oma osalemist ja abi vastavalt oskustele ja võimalustele.

Meie koosolekutel on alati olnud võimalus omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks. Selliste võimaluste vähesus Tallinna osakonna koosolekutel oligi ajendiks meie rühma tekkimiseks – mitte et Tallinna osakonna koosolekutel midagi valesti oleks, vaid sellepärast, et Tallinna osakond on selleks juba lihtsalt natuke liiga suur. Oleme oluliselt täiendanud seltsi liikmete poolt uuritavate Võrumaa perekonnanimede loetelu (sellega saate ka siin näitusel tutvuda) ja saatnud need andmed ka seltsi üldisesse uuritavate nimede andmebaasi lisamiseks. Meil on välja arendatud selline liikmete teavitamise süsteem, et vajalik info jõuaks ka ilma internetiühenduseta inimesteni. Oma tegemistest oleme alati informeerinud teisi seltsi osakondi, et sealsetel Võrumaa sugupuude uurijatel oleks soovi korral võimalus meie tegemistes osaleda. Võrumaa juurte uurijate koduleheküljele oleme soovi korral lisanud Võrumaa sugupuude uurijate andmeid ka väljastpoolt seltsi, et laiendada uurijate ringi ja saada kontakte.

Lähematest plaanidest niipalju, et aprillikuus lõpetame selle hooaja veel ühe kokkusaamisega ja sügisel alustame loodetavasti uuesti. See Võrumaa sugupuude näitus aga läheb kevadel-suvel mööda Kagu-Eestit rändama, huvi selle vastu on tuntud juba näiteks Põlvas, Mõnistes ja Vastseliinas.

Näituse ettevalmistamisel ja tutvustamisel on olnud hulk toetajaid väljastpoolt seltsi:

-         Näitus Võrus ei oleks saanud toimuda (vähemalt mitte sellises mahus) ilma suurepärase koostööta Võrumaa Muuseumiga, mille töötajad suhtusid ettevõtmisse algusest peale suure huvi ja entusiasmiga ning võtsid enda peale suhtlemise Võrumaal elavate uurijatega.

-         Üllatavalt aktiivne on olnud Võrumaal elavate suguvõsauurijate osalemine näitusel. Sellest ka usk ja lootus, et seltsi Võrumaa osakond saab täna moodustatud. Suur aitäh kõigile, kes oma suurepärased ja põhjalikud tööd näitusele tõid.

-         Võrukeelne Uma Leht on olnud igati valmis kajastama suguvõsauurimise ja Võrumaa näitusega seotud teemat.

-         Suguvõsauurimise teemalise artikli avaldas ka Põlvamaa leht Koit ning näituse eelteate ja artikli näituse avamisest Võrumaa Teataja, samuti olevat olnud lühiteade LõunaLehes. Kuku raadio tundis huvi selle näituse ja tänase ürituse vastu. Võib-olla on kusagil veel midagi avaldatud, kuid mul praegu rohkem infot pole, sellekohane tagasiside on teretulnud.

-         Looduse Omnibuss korraldas eelmisel pühapäeval (12. märtsil) huvilistele reisi Tallinnast Võrumaale ja külastati ka sugupuude näitust. Huvilisi oli peaaegu kaks bussitäit.

Tallinna osakonna „võrukeste“ aastase seltsielu tulemusena ning arvestades seda aktiivsust ja huvi, mida võrumaalased tundsid näituse vastu – mõtlen nii osalejaid kui näituse külastajaid –, julgen küll soovitada, et ka Võrumaa suguvõsauurijad genealoogia seltsiga ühineksid. Ise olen EGeS-i liige alates 2002. aastast, umbes samal ajal tegin algust ka suguvõsauurimisega. Olen seltsi üritustel ja kogenud suguvõsauurijatelt saanud palju kasulikku, et oma uurimistööd tõhusamaks muuta. Ja eelkõige muidugi kohtunud paljude toredate inimestega. Peamine sõnum olekski, et kui vähegi huvi on, siis astuge julgelt seltsi liikmeks. Pole tähtis, kas olete suguvõsauurimisega tegelenud juba aastaid või alles võtate hoogu, et alustada. Kindel on, et seltsist saate toetust ja kogemusi ning uusi sama huviga tuttavaid.