TUBERKULOOS

Tuberkuloos on sügava sotsiaalse tagapõhjaga haigus, mis on indikaatoriks suurtele sotsiaalsetele muutustele, nagu näiteks sõda või ühiskonnaelu kardinaalsed muutused. (4)
Tekitajaks on eosteta liikumatu pulgake Mycobacterium tuberculosis. M. bovis ja M. africanum tekitavad tuberkuloosi põhiliselt loomadel, kuid väga harva võivad haigust esile kutsuda ka inimesel. Bakterid on vastupidavad kuivamisele, püsivad kaua eluvõimelisena pimedas ja niiskes ruumis, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel 1,5 tunniga (intensiivne ultraviolettkiirgus tapab bakterid 2-3 minutiga). Näiteks kuivanud eritises pimedas ruumis võivad nad säilida kuni aasta, raamatulehtedel 3 kuud, tänavatolmus 10 päeva ja tuberkuloosi surnute maetud laipades kuni 3 aastat.(4)

Nakatumine. Tuberkuloos ei ole eriti nakkav. Nakkusallikaks on ainult lahtist tuberkuloosi põdeja. Nakatumine toimub põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (5 m kaugusele). Tuberkuloos ei levi haige isiklike asjade kaudu. Väga harva kandub haigus platsenta kaudu emalt lootele. Haigega lähikontaktis olnutest (nt perekonnaliikmed) haigestub 10 %. Nakatumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, HIV infektsioon, leetrid, läkaköha, suhkrutõbi ja pikaajaline ravi immuunsupressantidega. (1, 4)

Etioloogia. Haigustekitajad paljunevad organismis ja eritavad kahjustavaid toksiine. Bakterite sisenemise koha kudedes tekivad rakkude kogumikud, nn tuberkulid ehk köbrukesed ehk primaarkolded, mille ülesanne on võidelda haigustekitajatega ja mille ümber areneb põletikuline protsess. Need tekivad tavaliselt kopsude ala- ja keskossa. Varsti pärast nakatumist tekivad olenevalt immuunsüsteemi seisundist 3-10 %-l haigusnähud s.o. esmane tuberkuloos. Ülejäänutel tekivad haigusnähud palju hiljem (nt uue nakkuse lisandumisel), s.o postprimaarne tuberkuloos. Paranemisel haiguskolded imenduvad ja toimub sidekoeline armistumine, lubistumine või kapseldumine. (1, 4)

Haiguspilt. Tuberkuloos võib haarata ükskõik millist organit: lümfisõlmi, luid, liigeseid, kuseteid. Kõige sagedaini esineb siiski kopsutuberkuloosi, mille tavalisemaks sümptomiks on pikaajaline köha. Haigus algab hiilivalt ja sageli avastatakse juhuslikult muude uuringute käigus. 90 %-l juhtudest jääb tuberkuloosiinfektsioon peiteinfektsiooniks ning ainul 10 % nakatunutest haigestub elu jooksul.
Eristatakse esmast ehk primaarset ja postprimaarset tuberkuloosi.
Esmasesse tuberkuloosi haigestutakse põhiliselt lapse või noorukieas. Iseloomulik on lümfisõlmede haaratus ja paranemine haiguskolde lubjastumisega. Prognoos on suhteliselt hea. (1, 4, 3)
Peiteperioood on 15-30 päeva (kuni 12 nädalat). Algus on hiiliv – tekib väsimus, ärrituvus, öine higistamine, söögiisu ja kaal langeb. Palavik on madal, temperatuur tõuseb sageli pealelõunal ja kestab nädalaid või kuid. Säärtele võivad tekkida punakas-sinised valulikud sõlmekesed. Haigus võib alata ka ägeda kopsupõletiku nähtudega. Esineb köha, rögaeritust (ka veriköha), torkeid rinnus ja õhupuudust. Haigus võib kulgeda ka peaaegu sümptomiteta.
Haigustekitajate sattumise kohas (90 % kops) areneb hernetera suurune algkolle. Kui immuunsüsteem ei suuda infektsiooni piirata, areneb varsti peale nakatumist tuberkuloos, s.o. primaarne tuberkuloos. Algkoldest levivad bakterid mööda lümfi ja veresooni kogu organismi. Lümfisõlmed suurenevad. Kui organism saab haigusega hakkama, siis algkolle hakkab vähenema ja sinna ladestuvad lubisoolad (tekivad kaltsifikaadid). (1, 4)
Postprimaarne tuberkuloos. See vorm tekib primaarkolde ägenemisel aastakümneid hiljem - uuesti nakatumisest või seesmise nakkuse levimisest teistest keha piirkondadest kopsu. 85 %-l juhtudest haarab haigus kopse, kuid võib avalduda ka teistes organites (perifeersed lümfisõlmed, urogenitaaltrakt, luud/liigesed, harvem muud organis). Sellel vormil on mitmeid alajaotusi, millest me siinkohal juttu ei tee. Huvilised võivad sellest pikalt ja laialt ise lugeda asjakohastest raamatutest. (1, 4)

Ravi. Igat aktiivset tuberkuloosi peab ravima. Ravi on pikk (2 kuud-aastaid). Väga olulisel kohal on ravis immuunsüsteemi tugevdavad võtted (tervislik toit, värske õhk, kehakultuur jne). Tuberkuloosi ravitakse 4-5 antibiootikumiga korraga. Kui haige ei jälgi täpselt raviettekirjutisi, võivad bakterid muutuda ravimresistentseteks, haigust pole võimalik enam ravida ja inimene võib surra. Vahel võib osutuda vajalikuks kirurgiline ravi – tuberkuloosikolle eemaldatakse osa või terve kopsuga. Haige jääb eriarsti kontrolli alla kogu eluks. Kevadel ja sügisel võib haigus uuesti välja lüüa. (4)

Profülaktika. Lahtist tuberkuloosi põdevate inimeste isoleerimine.
Lehmade vaktsineerimine ja piima pastöriseerimine, kui see on pärit laudast, mille kohta pole kindlalt teada, et see on tuberkuloosivaba.(4, Antud väide on minu meelest küsitav-Autor)
Vaktsineerimine. Vaktsineerimise efekti üle vaieldakse, sest BCG ei kaitse nakatumise eest. Uuematele kogemustele toetudes ei anna tuberkuloosivastane vaktsineerimine kindlat kaitset ka haigestumise vastu ja ka mitte haiguse raskema kulu vastu nagu senini arvati. Üldisel tuberkuloosi tõkestamisel pole vaktsineerimisel tegelikult mingit osa. (2)
Soomes lõpetati koolilaste revaktsineerimine 1990. Rootsis lõpetati BCG vaktsineerimine üldse 1975 aastal - ilma igasuguste negatiivsete tagajärgedeta. Saksamaal lõpetas valitsus BCG vaktsineerimise vaktsiini puuduliku mõju tõttu 1998 a-l. (1, 2)

Alternatiivmeditsiini soovitused.
Kuna tuberkuloos on eelkõige sotsiaalse tagapõhjaga haigus nagu seda tunnistab isegi akadeemiline meditsiin, siis on siin eriti oluline eluviisi muutmine ja üldtugevdav ravi.
1. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega - C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
2. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine.
3. Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk, ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse haiguse eritistest).

Veidi statistikat. Aktiivse tuberkuloosi esmakordselt elus arvelevõetud haigusjuhtude arv Eestis: 2001a. - 573, 2000a. – 642, 1999a.- 602.
http://www.sm.ee/msb/koond/index.htm

Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv ; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lapse tervise ABC. Koostaja Eva Mere. AS Ajakirjade Kirjastus, 2002.
4. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa Talu kirjastus, 2002.