Teetanus on äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi
kahjustusega. Haigestumine on probleemiks süstivate narkomaanide
hulgas ja vastsündinute teetanus arengumaades, kus pisik siseneb
nabahaava kaudu. Tekitajaks on Clostridium tetani - grampositiivne
anaeroobne batsill, mis moodustab eoseid (eluvõimelised aastaid)
ja produtseerib tugevatoimelist eksotoksiini. Hapnikurikkas keskkonnas
batsill eksisteerida ei saa. Looduses leidub teda loomadel (lehmad,
hobused, kitsed, lambad) ja ka inimese normaalses mikroflooras.(3)
Nakatumine. Tekitajad satuvad organismi läbi
vigastatud naha. Eelkõige areneb ta haavades, kus on rohkesti
surnud kudet (nt lömastushaavad), halb verevarustus või
haavad on kitsad ja sügavad (nt kuuli- või torkehaavad).
Haava soodsas keskkonnas arenevad spooridest eluvõimelised
bakterid, mis oma elutegevuse tagajärjel eritavad haava toksiine.
Kõige ohtlikum neist toksiinidest on eksotoksiin tetanospasmiin
(s.o. närvimürk), mis põhjustab enamus haigussümptomitest.
Tetanospasmiin takistab motoorsetes närvilõpmetes pidurdusmediaatori
vabanemist, lihastele toimiv pärssiv mõju kaob ning
tulemuseks on kontrollimatud tugevad lihasspasmid. Tingituna toksiini
levimise viisist on sageli esmasteks sümptomiteks haava läheduses
tekkivad lihaste krambid ning haigus võib isegi jääda
lokaalseks. Haiguse progresseerudes levib toksiin närvide ja
lümfiteede kaudu kesknärvisüsteemi ning tekivad teetanusele
iseloomulikud sümptomid – mälumislihaste kramp ning
irooniline muie. Lõpuks levivad krambid kõikidesse
tahtele alluvatesse lihastesse. Kõige enam on haaratud tugevamad
lihaskrupid. (3, 1)
Haiguspilt. Peiteperiood on 3-14 päeva või
pikem, kusjuures mida lühem peiteperiood, seda raskemaks kujuneb
haigus. Esimestel päevadel võib esineda roidumust, peavalu,
higistamist, kuigi keha temperatuur on normaalne.
Esimesena ilmneb mälumis- ja näolihaste kramp, mille tõttu
näib nagu patsient naerataks – seda tüüpilist
sümptomit nimetatakse “irooniliseks muigeks”. Haiguse
arenedes tekivad toonilised (kauakestev lõtvumiseta) krambid
üle kogu keha. Krampe vallandavad kõik mehhaanilised,
akustilised, visuaalsed ärritused, kuid nad võivad tekkida
ka spontaanselt. Kõik lihased tõmbuvad kokku üheaegselt
ja kuna seljalihased on inimesel kõige tugevamad, võtab
haige voodis vibu asendi toetudes voodile ainult kukla ja kandadega
(s.o. krambihoogude kulminatsioon). Haige on ise seejuures teadvusel,
krambid on väga valulikud ning nad võivad põhjustada
isegi luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva
haaratuse puhul lämbumise tõttu (umbes 1/3-1/2 nakatunuist
sureb). USA statistika järgi sureb 1/3, tavaliselt nõrgestatud
immuunsüsteemiga inimesed, kes on pärit asotsiaalsest
ja ebahügieenilisest keskkonnast. (4)
Soodsa kulu korral umbes 1 nädala möödumisel hakkab
krampide intensiivsus vähenema ja lihastoonus normaliseeruma.
Täielik tervistumine võtab mitu nädalat, püsivat
lihaskahjustust ei jää. (3, 1)
Teetanuse läbipõdemisel ei teki immuunsust. (2)
Ravi. Soodustada ravi, et vältida krampide
teket. Manustatakse inimseerumist valmistatud teetanuse immuunglobuliini
või selle puudumisel hobuse verest valmistatud immuunglobuliini
(allergilise reaktsiooni oht!) – see seob veres tsirkuleeriva
toksiini, kuid ei toimi juba neuronites olevale. Raksemal juhul
võib haige vajada lihaslõdvestajaid, trahheomeerimist
ja kunstlikku hingamist. (3)
Profülaktika. Haavade puhastamine, kirurgiline
korrastus ja antibakteriaalsete vahenditega töötlemine,
et haavas ei tekiks anaeroobset keskkonda.
Plaaniline vaktsineerimine. Kui haav on suur ja viimasest vaktsinatsioonist
kaua aega möödas manustatakse inimesele teetanuse monovaktsiini
ja ka immuunglobuliini (kasutada erinevaid nõelu ja süstekohti!).
Kui patsient ei tea millal teda viimati vaktsineeriti, manustatakse
kuu aja pärast uus doos. Immuunsus püsib ~10 aastat.(3)
Kuna risk haigestuda teetanusse on esimesel eluaastal äärmiselt
väike, siis soovitavad alternatiivmeedikud last vaktsineerida
alles aastaselt mitte 3 kuuselt nagu tavaks, kuna siis on lapse
organism juba palju tugevam.(2)
Alternatiivmeditsiini ravivõimalused.
1. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul
tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega
- C ja E vitamiin, seleen ja tsink. Närvikahjustuste puhul
anda lisaks B-grupi vitamiine.
2 . Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks
magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid). Teetanuse puhul hakatakse
Mg kohe andma suurtes kogustes.
3 . Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid
ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk,
ravimtaimed jne).
4 . Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne
aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse
haiguse eritistest).
5 . Teetanust on edukalt ravitud C-vitamiini megadoosidega, mida
manustatakse otse verre. Vt artikkel C-vitamiinist “Tasub
teada” alt.
6 . Teetanuse raviks on kasutatud ka auruvanni (steam bath). (5)
Veidi statistikat: Registreeritud teetanuse juhtude
arv Eestis: 2001 – 1, 2000 – 1, 1999 – 1. Kõik
haigestunud olid üle 50 a. vanad. http://www.sm.ee/msb/koond/index.htm
Sama USAs. Enamus yle 50 aasta ja vanemad, pärit asotsiaalsest
või ebahügieenilisest keskkonnast. (4)
Kirjandus: 1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja
Heli Kõiv ; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa
Talu kirjastus, 2002.
4. What your doctor may not tell you about children’s vaccinations,
S.Cave, Warner Books, 20001
5. http://www.healthlibrary.com/reading/ncure/chap3.htm
koobas.hobune.stream
