Tekitajaks on RNA viirus, mis on võimeline
tungima kesknärvisüsteemi, seal paljunema ja närvirakke
lõhkuma. Viirusel on mitu tüve. Nakatumine. Nakkusallikaks on metsikud närilised
ja teised imetajad (nt mutid, siilid, jänesed, rebased, hirved,
koduloomad) ning linnud. Nakkuse ülekandumine toimub puukidega,
kes loomade vere imemisel saavad viiruse. Viirus paljuneb puugi
soolestikus ning tungivad sealt edasi süljenäärmetesse.
Puugid jäävad nakkusohtlikuks kogu oma eluks (~2-4 a)
ja annavad haiguse edasi ka oma järglastele. Puukidest umbes
1 % on nakatunud.(5) Inimene nakatub puugi hammustusest, aga ka
puugi “vere” sattumisel vigastatud nahale. Nakatuda
võib ka piimaga kui lehmad või kitsed on nakatunud.(1,
4)
Alla 5 aastased haigestuvad harva -(1); eelkooliealised haigestuvad
harva -(4); lapsed haigestuvad harva ning põhiliselt ilma
püsikahjustuseta -(2).
Etioloogia. Peale esmast paljunemist lähevad
viirused veresoonte epiteelrakkudesse, maksa, põrna ja lümfisõlmedesse.
Teisese viiruspuhangu ajal võib viirus tungida ajju.
Haiguspilt. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt
7-14 päeva). Nakatunutest haigestub 10-30 %. Haigus kulgeb
2 staadiumina.(1)
I staadium – viiruse leviku faas, mis kestab keskmiselt 2-4
päeva. Seda perioodi iseloomustavad eelkõige gripile
sarnased nähud – palavik, väsimus, pea-, selja-
ja jäsemete valu, köha-nohu, isutus, iiveldus. Sellele
järgneb keskmiselt 8 päeva (harvem 1-20 päeva) kestev
sümptomiteta periood.
II staadium tekib 20-30 %-l nakatunutest. Tekib uuesti palavik ja
kujuneb meningiit ja/või entsefaliit. Tekib peavalu, iiveldus,
oksendamine, kuklakangestus, peapööritus, valguskartlikkus
jne. See staadium võib kesta nädal kuni paar kuud.
Haigus võib II staadiumis kulgeda ka palavikulise vormina
– külmavärinad, palavik tõuseb 39-40*c, nõrkus,
iiveldus, oksendamine, valguskartlikkus, näo punetus, lihasvalud.
Harilikult paranetakse haigusest täielikult, mõnele
üksikule jääb püsivaid kahjustusi (nt halvatus).
Näiteks Soomes on haigusjuhtudest raskeid umbes 20 %.
Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.(1, 4)
Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Esimesel kahel
haiguspäeval võib manustada puukentsefaliidi vastast
immuunglobuliini. Ravi on sümptomaatiline s.t. püütakse
haiget elus hoida. Oluline on voodireziim ja see, et inimene ei
läheks liiga vara tööle. Kui jääknähtudena
esineb halvatust vm lihasfunktsiooni häireid, on vajalik pikaajaline
taastusravi.(4) Profülaktika. Vältida puuke. Kui kuu
aja jooksul peale puugi hammustust tekib palavik, pöörduda
arsti poole. Vaktsineerimine on soovitav inimestele, kes viibivad
palju looduses. (1, 4)
Alternatiivravi võimalused.
1. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul
tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega
- C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
2. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine. Krampide
ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi
(nt Mg-kelasiini tabletid).
3. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslike ravivõtteid
ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk,
ravimtaimed jne).
4. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne
aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse
haiguse eritistest).
koobas.hobune.stream
