PUNETISED

Kergelt kulgev lööbega viiruslik nakkushaigus. Ohtlik vaid raseduse esimesel trimestril, kuna emakasisene nakkus põhjustab loote kahjustusi või isegi surma.
Tekitajaks on RNA viirus (tavalistest nn “külmetushaigustest” 30-50 % on RNA ehk rinoviiruste poolt põhjustatud ja iseloomulikuks tunnuseks on siin nina limaskesta põletik).
Nakatumine. Nakkusallikaks on haige inimene 4 päeva peiteaja lõpust kuni 2 nädalat peale lööbe tekkimist. Kandub edasi õhk-piisknakkuse teel.
Haigustekitajad sisenevad hingamisteede kaudu ja paljunevad algul hingamisteede limaskestas. Edasi levivad viirused regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre põhjustades vireemiat. Haigestuvad tavaliselt lasteaia ja koolilapsed, imikutel on punetisi harva. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. (1, 4, 5)

Haiguspilt. Peiteaeg on 12-23 päeva. Ligi pooltel nakatunutest kulgeb haigus sümptomiteta. Iseloomulik on kerge haigestumine. Haigus algab kerge külmatundega või kerge nohu-köha ja väikse palavikuga. 2.-3. päeval tekib nahale õrnroosa lööve, mis algab peanahal või kõrvade tagant, levib sealt kehale ja jäsemetele ning kestab 1-3 päeva. Lööve on tugevam jäsemete sirutuskülgedel. Löövet võib olla ka suulae limaskestal. Lööve koosneb erepunastest läätsesuurustest täppidest, mis ei kasva omavahel kokku. Iseloomulik on ka kukla, kaela ja kõrvade taguste lümfisõlmede valutu suurenemine. Lisaks võib esineda palavikku (palavik ei tõuse tavaliselt üle 38,5*c), peavalu, halba enesetunnet ning konjunktiviiti. Pooltel juhtudel suureneb põrn.
Tüsistustena võib naistel tekkida liigesvaevusi, eriti käte väikestes liigestes, mis kaovad 1-2 nädalaga.(3, 4, 5)
Emalt levib punetiseviirus lootesse raseduse esimesel kolmandikul üle 90 % juhtudest ja raseduse lõppjärgus ~50%-l juhtudest, aga haigestub neist 25-35%, äärmisel juhul 50%. Loote nakatumisel tekkida võivate kahjustuste osas on kirjanduses erinevad andmed. Klassikaliseks punetise sündroomiks loetakse silma-, kõrva- ja südamekahjustusi ning levinuim neist on kuulmiskahjustus (60-90%-l). Teiste väärarengute kohta soovitan vaadata raamatust (1). Rasedus võib lõppeda loote surmaga. Peale 20. rasedusnädalat kliiniliselt olulisi kahjustusi ei teki(1), teistel andmetel võib tekkida aneemia, hepatiit ja luude kahjustused(4). Kaasasündinud punetiste korral võib lastel ja noortel tekkida järelseisundina autoimmuunhaigus, nt diabeet või türeoidiit. (4)

Ravi. Spetsiifiline ravi puudub ja tavaliselt on haigus nii kerge kuluga, et ei vajagi erilist ravi.
Profülaktika. Haigete isoleerimine. Vaktsineerimine nõrgestatud elusvaktsiiniga MMR koostises. Punetiste vaktsiin võib põhjustada väikelastel trombotsütopeeniat ja täiskasvanutel liigesvaevusi.(1) Ka ei anna vaktsiin täielikku kaitset.(1)
Tasuks teada, et dr. Cave andmetel võib vaktsiin põhjustada ka lastel liigesevaevusi ja –põletikke, lisaks polüneuriiti (valu või tuimus periferaalnärvides). Need sümptomid võivad kesta lapsel mitu kuud ja välja lüüa alles kuni 2 kuud peale vaktsineerimist. (6) Vaktsiin kasvatatakse aborditud inimloodetel. (7)

Alternatiivravi võimalused.
1. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega - C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
2. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine.
3. Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk, ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse haiguse eritistest).

Soovitus. Tütarlaste vaktsineerimine imikueas võtab neilt võimaluse omandada immuunsus loomulikul teel ehk siis haigusega kokku puutudes. See teeb neid punetistele vastuvõtlikuks lapsekandmiseas, kui vaktsineerimisest saadav immuunsus kaob. Nagu eelpool toodud on punetised ainult raseduse ajal tõeliselt ohtlikud. Ka ei ole lapseeas vaktsineeritud emad oma lastele võimelised antikehi edasi andma.(7)
Kui tahetakse siiski punetiste vastu vaktsineerida, siis punetisi mittepõdenud tütarlapsi võiks vaktsineerida alles murdeeas, et anda lapsele võimalus haigus loomulikul teel läbi põdeda, kuna haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, samas kui isegi korduvvaktsineerimine ei anna täielikku immuunsust ehk kaitset. (2, lk 201)

Veidi statistikat. Eestis registreeritud haigusjuhtude arv 2001a. – 274, 2000a. – 370, 1999a. – 138.
http://www.sm.ee/msb/koond/index.htm

Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv ; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lapse tervise ABC. Koostaja Eva Mere. AS Ajakirjade Kirjastus, 2002.
4. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa Talu kirjastus, 2002.
5. Sünnist puberteedini. A. Ormisson, E. Schmidt; Tallinn: Medicina.
6. How to raise a healthy child...in spite of your doctor. R.Mendelsohn, Ballantine Books, 1987
7. What your doctor may not tell you about children’s vaccination. S.Cave, Warner Books, 2001