Kergelt kulgev lööbega viiruslik nakkushaigus. Ohtlik
vaid raseduse esimesel trimestril, kuna emakasisene nakkus põhjustab
loote kahjustusi või isegi surma. Tekitajaks on RNA viirus (tavalistest nn “külmetushaigustest”
30-50 % on RNA ehk rinoviiruste poolt põhjustatud ja iseloomulikuks
tunnuseks on siin nina limaskesta põletik).
Nakatumine. Nakkusallikaks on haige inimene 4 päeva peiteaja
lõpust kuni 2 nädalat peale lööbe tekkimist.
Kandub edasi õhk-piisknakkuse teel.
Haigustekitajad sisenevad hingamisteede kaudu ja paljunevad algul
hingamisteede limaskestas. Edasi levivad viirused regionaalsetesse
lümfisõlmedesse ja sealt verre põhjustades vireemiat.
Haigestuvad tavaliselt lasteaia ja koolilapsed, imikutel on punetisi
harva. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
(1, 4, 5)
Haiguspilt. Peiteaeg on 12-23 päeva. Ligi
pooltel nakatunutest kulgeb haigus sümptomiteta. Iseloomulik
on kerge haigestumine. Haigus algab kerge külmatundega või
kerge nohu-köha ja väikse palavikuga. 2.-3. päeval
tekib nahale õrnroosa lööve, mis algab peanahal
või kõrvade tagant, levib sealt kehale ja jäsemetele
ning kestab 1-3 päeva. Lööve on tugevam jäsemete
sirutuskülgedel. Löövet võib olla ka suulae
limaskestal. Lööve koosneb erepunastest läätsesuurustest
täppidest, mis ei kasva omavahel kokku. Iseloomulik on ka kukla,
kaela ja kõrvade taguste lümfisõlmede valutu
suurenemine. Lisaks võib esineda palavikku (palavik ei tõuse
tavaliselt üle 38,5*c), peavalu, halba enesetunnet ning konjunktiviiti.
Pooltel juhtudel suureneb põrn.
Tüsistustena võib naistel tekkida liigesvaevusi, eriti
käte väikestes liigestes, mis kaovad 1-2 nädalaga.(3,
4, 5)
Emalt levib punetiseviirus lootesse raseduse esimesel kolmandikul
üle 90 % juhtudest ja raseduse lõppjärgus ~50%-l
juhtudest, aga haigestub neist 25-35%, äärmisel juhul
50%. Loote nakatumisel tekkida võivate kahjustuste osas on
kirjanduses erinevad andmed. Klassikaliseks punetise sündroomiks
loetakse silma-, kõrva- ja südamekahjustusi ning levinuim
neist on kuulmiskahjustus (60-90%-l). Teiste väärarengute
kohta soovitan vaadata raamatust (1). Rasedus võib lõppeda
loote surmaga. Peale 20. rasedusnädalat kliiniliselt olulisi
kahjustusi ei teki(1), teistel andmetel võib tekkida aneemia,
hepatiit ja luude kahjustused(4). Kaasasündinud punetiste korral
võib lastel ja noortel tekkida järelseisundina autoimmuunhaigus,
nt diabeet või türeoidiit. (4)
Ravi. Spetsiifiline ravi puudub ja tavaliselt
on haigus nii kerge kuluga, et ei vajagi erilist ravi. Profülaktika. Haigete isoleerimine. Vaktsineerimine
nõrgestatud elusvaktsiiniga MMR koostises. Punetiste vaktsiin
võib põhjustada väikelastel trombotsütopeeniat
ja täiskasvanutel liigesvaevusi.(1) Ka ei anna vaktsiin täielikku
kaitset.(1)
Tasuks teada, et dr. Cave andmetel võib vaktsiin põhjustada
ka lastel liigesevaevusi ja –põletikke, lisaks polüneuriiti
(valu või tuimus periferaalnärvides). Need sümptomid
võivad kesta lapsel mitu kuud ja välja lüüa
alles kuni 2 kuud peale vaktsineerimist. (6) Vaktsiin kasvatatakse
aborditud inimloodetel. (7)
Alternatiivravi võimalused.
1. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul
tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioksüdantidega
- C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
2. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine.
3. Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks
magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtteid
ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk,
ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne
aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse
haiguse eritistest).
Soovitus. Tütarlaste vaktsineerimine imikueas
võtab neilt võimaluse omandada immuunsus loomulikul
teel ehk siis haigusega kokku puutudes. See teeb neid punetistele
vastuvõtlikuks lapsekandmiseas, kui vaktsineerimisest saadav
immuunsus kaob. Nagu eelpool toodud on punetised ainult raseduse
ajal tõeliselt ohtlikud. Ka ei ole lapseeas vaktsineeritud
emad oma lastele võimelised antikehi edasi andma.(7)
Kui tahetakse siiski punetiste vastu vaktsineerida, siis punetisi
mittepõdenud tütarlapsi võiks vaktsineerida alles
murdeeas, et anda lapsele võimalus haigus loomulikul teel
läbi põdeda, kuna haiguse läbipõdemine annab
eluaegse immuunsuse, samas kui isegi korduvvaktsineerimine ei anna
täielikku immuunsust ehk kaitset. (2, lk 201)
Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv
; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lapse tervise ABC. Koostaja Eva Mere. AS Ajakirjade Kirjastus,
2002.
4. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa
Talu kirjastus, 2002.
5. Sünnist puberteedini. A. Ormisson, E. Schmidt; Tallinn:
Medicina.
6. How to raise a healthy child...in spite of your doctor. R.Mendelsohn,
Ballantine Books, 1987
7. What your doctor may not tell you about children’s vaccination.
S.Cave, Warner Books, 2001
koobas.hobune.stream
