DIFTEERIA

Tekitajaks on grampositiivne eosteta pulgake Corynebacterium diphtheriae. Mikroob esineb 3 biotüübina. Produtseerivad eksotoksiini, mis põhjustab organismis intoksikatsiooni nähte ja kahjustab esmajoones südant, neere ja närvisüsteemi. Kuivanuna võivad difteeriatekitajad säilida päevi, toiduainetes (eriti piimas) 10-15 ööpäeva.
Nakatumine. Difteeria levib piisknakkusena või kontakti kaudu (nt. haige süljega saastunud toidunõude kaudu, ka mänguasjade ja pesu kaudu).
Nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja (ka vaktsineeritu), kes pisikuga kokku puutudes ei haigestu (tavaliselt esineb kandlust mittetoksiliste tüvede osas). Pisikuga kokkupuutunutest haigestub epideemiate korral 5-10 %. Haigestunu on nakkusohtlik alates peiteperioodi viimastest päevadest. Haiguse paranedes väheneb mikroobide eritumine väliskeskkonda ja samuti kaotavad tekitajad oma toksilisuse. Tavaliselt teise kuu lõpuks nakkusohtlikkus kaob.(4, 2)

Etioloogia. Mikroobide organismi sissetungimise kohaks on enamasti kurgumandlid (kurgudifteeria), aga ka haavad ja limaskestad. Seal haigustekitajad paljunevad ja produtseerivad eksotoksiini. Eksotoksiini mõjul tekib antud kohas limaskesta nekroos (rakud surevad, sest takistab valgu sünteesi rakus) ja hallikasvalkjas katt. Toksiin kahjustab eelkõige südant, neere ja närvisüsteemi.

Haiguspilt. Peiteperiood on 1-7(18) päeva. Meie kliimavööndis on sagedasem kurgu- ja kõridifteeria, troopilistes maades haavadifteeria.
Kurgudifteeria algab tavaliselt palavikuga, halva enesetunde ja neelamis-valulikkusega. Mandlitele (ühel või mõlemal) tekib hallikas katt, mida on raske eemaldada ning mille eemaldamisel jääb veritsev pind. Iseloomulik on magus-lääge lõhn, mis meenutab õunte käärimist (need iseloomulikud sümptomid tänapäeval sageli puuduvad). Hatud võivad levida edasi ka pehmele suulaele, neelu tagaseinale ja kurgukaartele. Sageli kaasneb haigusega kaela lümfisõlmede suurenemine, tekib nn “härja kael” (ning patsienti ohustab lämbumine). (4, 2)
Teisel haigusnädalal võivad tekkida eksotoksiinist tingituna (s.o. toksiline vorm) südame, neerude kahjustused ja kalduvus närvitalitlusest lähtuvatele tervisehäiretele. Neelu haaratuse korral tekib pehme suulae halvatus, haigel esineb neelamis- ja hingamistakistust, üldseisund võib olla üliraske.
Kõridifteeria (s.o. tõeline krupp) korral lokaliseerub haigus häälepaelte piirkonda, mille tulemusena hääl kaob. Esimesena tekib haukuva iseloomuga ärritusköha, hääl kähiseb. 1-2 päevaga areneb kõri turse, hääl kaob täielikult ja haigel on raske sisse hingata. Haiguse arenedes ja turse suurenedes võib tekkida seisund, kus hingata on pidevalt raske, hingamisteed on peaaegu sulgunud ja haige võib lämbuda. Haigus võib areneda sellesse faasi juba paari tunniga. Seda vormi täiskasvanutel praktiliselt ei esine.(4)
Haiguse läbipõdemine ei välista teistkordset haigestumist.

Ravi. Antitoksiline seerum- inimese või hobuse oma, mida tuleb difteeria kahtluse korral süstida kohe laborist vastust ära ootamata. Antibakteriaalne ravi 14 päeva – neist ei ole otsustavat kasu, kuid nad vähendavad bakterikandlust.(4, 3)

Profülaktika. Haigete ja haiguskahtlaset isoleerimine. Vaktsineerimine DTL vaktsiiniga (annab immuunsuse ~10 aastaks). (4)

Veidi statistikat. Registreeritud difteeria juhtuda arv: 2001 – 2, 2000 – 2, 1999 – 0. Kõik haigestunud olid täiskasvanud.
http://www.sm.ee/msb/koond/index.htm

Alternatiivmeditsiini ravivõimalused.
1. Antroposoofiline meditsiin soovitatab lisaks eelpooltoodud ravile Zinnober comp. ja Argentum met. Prep. D30*.(2) (* Tegemist on antroposoofiliste ravimitega, mida toodab saksa firma Weleda, mille esindus on ka Eestis olemas). (2)
2. Alternatiivmeditsiin soovitab kõigi nakkushaiguste puhul tugevdada ja toetada immuunsüsteemi antioküdantidega - C ja E vitamiin, seleen ja tsink.
3. Närvikahjustuste puhul anda lisaks B-grupi vitamiine. Krampide ja halvatustega kulgevate haiguste puhul anda lisaks magneesiumi (nt Mg-kelasiini tabletid).
4. Vastavalt sümptomitele kasutada looduslikke ravivõtted ja üldtugevdavaid protseduure (toit, värske õhk, ravimtaimed jne).
5. Homöopaatia – vastavalt sümptomitele konkreetne aine ja/või nosodi (homöopaatiline preparaat konkreetse haiguse eritisest).

Kirjandus:
1. Infektsioonhaigused / tõlkijad Iris Koort ja Heli Kõiv ; Tallinn: Medicina, 2000.
2. Laps. W.Goebel, M.Glöckler ; PreMark, 2002.
3. Lastehaigused / tõlkijad Katrin Luts jt.; Tallinn : Medicina, 1999.
4. Nakkushaigused (õpik). Ü. Parm, V. Parv; Tartu: Härmametsa Talu kirjastus, 2002.