Eesti vibusport - Vibuklubi Meelis

Vibu leiutamise ajaks peetakse vanemat kiviaega. Esialgu koosnes vibu koolutatud kepist ja selle otsi ühendavast kõõlustest või taimekiududest nöörist. Nooleks oli teravaotsaline varb. Nooleotsi valmistati algul kivist ja luust, hiljem metallist. Sajandite jooksul oli vibu tõhus küttimis- ja sõjarelv. Tulirelvade kasutusele tulles jäi vibulaskmine unustusse, kuid ta elustus 19. saj. sportliku harrastusena. Esimesed võistlused peeti 1844. a. Suurbritannias.

Vibuspordi ulatuslikuma harrastamise alguseks sai 1931. a., kui asutati Rahvusvaheline Vibulaskmisföderatsioon (pr. Fédération Internationale de Tir á l´Arc, lüh. FITA,praegune president itaallane Francesco Gnecchi-Ruscone, liikmesföderatsioone oli 1979. a. 59). Samal aastal korraldati Lwówis (Lvov) esimesed MM-võistlused, mehed ja naised võistlesid koos. 1933. a-st on peetud naiste MM-võistlusi eraldi.

Harjutuste osas polnud algul kindlat korda. Hiljem koostas FITA kompleksi, mille kohaselt iga võistleja pidi laskma nelja päeva jooksul 90, 70, 50, 30 ja 25 m kauguselt kokku 468 noolt. Et see võttis palju aega ja muutis kohtunike tegevuse keeruliseks, kehtestati 1955. a. uus, lühendatud kompleks, mis kehtib praeguseni. Mehed lasevad 90, 70, 50 ja 30 m, naised 70, 60, 50 ja 30 m kauguselt, igalt distantsilt 36 noolt.

Olenevalt võistlususest sooritatakse harjutused üks kord (FITA väike ring e. FITA 1, 144 noolt) või kaks korda (FITA suur ring e. FITA 2, 288 noolt). FITA 1 lastakse 2 päeva jooksul (esimesel kaks pikemat, teisel kaks lühemat distantsi), FITA 2 4 päeva jooksul.

Maailmarekordeid registreeritakse üksikdistantsides (36-nooleline seeria) ja harjutustes FITA 1. MM-võistlustel on kavas FITA 2, EM- võistlustel (neid on korraldatud a-st 1968) FITA 1. Kõigi aegade edukaim vibulaskur on olnud poolatar Janina Kurkowska-Spychajowa (võitis 1931-47 7 individuaalset ja võistkondlikku MM-tiitlit.

Eestis pandi vibulaskmisele kui spordialale alus 1960. a. Pärnus, sealt levis ala Tallinna ja Tartu. 1961. a. asutati ENSV Vibuspordiföderatsioon, esimene NSV Liidus. Varaseimad Eesti meistrivõistlused peeti 1962. a. Pärnus.

NSV Liidu absoluutseks meistriks on tulnud Asta Prääts-Vernik ja Mati Vaikjärv ning Eesti naiskond (Endla Lipre-Vellend, Virve Holtsmeier ja Eve Suits). NSV Liidu koondises on MM- ja EM-võistlustest osa võtnud mitu meie vabariigi vibulaskurit (Virve Holtsmeier, Eve Suits, Endla Lipre-Vellend, Mati Vaikjärv, Voldemar Pikson); edukamad on olnud naissportlased, nad on võitnud nii individuaal- kui võistkondlikke medaleid.

Sportnet