 koobas.hobune.stream
|
|
Close Help | ||||||||||||||
|
|
|
|
Raamatud: |
|
"Vastasseis" (1996)Mälestusi ning olupilte ikestatud Eestist, GULAGi laagrist ja Kolõmalt. |
|
"Riigipööraja märkmik" (1999)Tiit Madisson on olnud lakmuspaber, paljastamaks, kelle aated on järjekindlad ja kelle omad konjunktuursed.Madisson ei ole vaimugeenius, küll aga harukordselt põhimõttekindel võitleja. See riik, mille nimel ta KGB ülekuulamistel, vanglates ja laagrites kannatas, pole välja kukkunud ideaalsena. Võimude küündimatus on mitte midagi õppida Madissoni olemasolust ja katsuda Teda ka nüüd näidata Eesti rahva vaenlasena... Tiit Madissoni kirjapandud meenutused lähiminevikust, tema ja ta võitluskaaslaste poolt tehtust Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel, ideaalidest ja tegelikust reaalsusest. Põhjalik raamat. Väljavõtted ajaleheartiklitest, dokumentidest, fotodest, üksikasjalik register teoses esinevate tegelaste nimedest. |
|
"Maailma uus kord" (2004)Judaistide ja vabamüürlaste varjatud tegevus rahvaste ning riikide allutamisel. Teema, millest selles raamatus juttu tuleb, on "demokraatlike sildikleepijate" poolt klassifitseeritud nn vandenõuteooriate hulka. Just nii nimetatakse uurimusi, mis püüavad paljastada neid mõjukaid salaseltse ja rahamaailma asutusi, kes on maailma saatuse üle viimaste aastasadade jooksul otsustanud ja poliitilise protsesse juhtinud ning suunanud. Loodan, et eesti lugeja leiab sellest raamatust mõtteainet, saamaks aru, mis meie ümber tegelikult toimub, miks võetakse vastu rahvuse seisukohalt kahjulikke otsuseid ja mil moel on poliitilist karjääri teinud inimesed, kes ei tohiks tegelikult väärida mitte mingisugust kaasmaalaste usaldust. Miks on XX sajandi Euroopa ajalugu kirjas just sellisena, nagu ta on. |
|
"Lihula õppetund" (2005)Maailma Uue Korra loomine Eestis: ajaloo ümbertegemine ja rahvusluse mahasurumine Raamatu "Maailma uus kord" autori uus raamat. Selles raamatus jätkan samal teemal, keskendudes sellele, kuidas Maailma Uue Korra loojate esireas tegutsev sionistlik klikk püüab kõikide vahenditega oma mõju ja võimu alla saada 1990-ndate algul iseseisvunud postkommunistliku Ida-Euroopa riike. Selle tegevuse kõige silmapaistvamaks näiteks on Eesti, kus toimub eksperiment ühe rahva allutamisel tema ajaloo ümbertegemise ja rahvuslike väärtuste elimineerimise abil. |
|
"Holokaust. XX saj. masendavaim sionistlik vale" (2006)Holokausti ei olnud, oli juutide tragöödia- genotsiid, mille ohvreiks on XX sajandil langenud palju rahvaid. Juuditappu tuleb vaadelda Teise Maailmasõja kontekstis, kui arenes palju tragöödiaid. Euroopas etendusid kõigepealt Saksa ja Vene trgöödia, Kaug-Idas Jaapani ja ilmselt kõige kohutavam, Hiina tragöödia. Kui suudame tuvastada enam-vähem õige arvu, kui palju hukkus tegelikult juute viimases suures sõjas, siis võiks eestlaste tragöödiat vabalt võrrelda juutide omaga, sest ilmselt hukkus suhtarvudes eestlasi võib-olla rohkemgi kui juute. Eestlaste häda on see, et me ei ole oma kannatusi suutnud reklaamida, nagu on teinud seda juudid- me ei ole suutnud piisavalt majanduslikult mõelda, ega ole meil tulnud ka mõtteks teisi riike või rahvaid "oma kannatuste" abil allutada. Ka ei ole meile pähe tulnud oma kannatuste tähtpäevi teistele rahvastele peale suruda! Eranditult kõigi Teise Maailmasõja tragöödiate ohvrid väärivad meie kaastunnet, mis hõlmaks kõikide ohvrite tõelisi kannatusi. Me ei soovi, et mõne rahva kannatusi selle poliitiline establishment teistele peale surub vale ja "seaduse jõuga". Sõna "holokaust", mille mõte lahtiseletatult on "täisohver, kus ära põletati kõik, preestrile osa andmata", oleks õiglane kasutada mitte müütilistes gaasikambrites hukkunud juutide, vaid hoopis Saksa linnade Hamburgi, Kasseli, Darmstadti, eriti aga Dresdeni ning Jaapani linnade Hiroshima ja Nagasaki puhul, kus tsiviilelanikkond süstemaatiliselt hukkus- põles ära Inglise ja Ameerika lendurite allaheidetud fosfor- ja aatomipommide tules- see on tõeline holokaust! Seetõttu ei ole sionistidel mitte mingisugust moraalset õigust "suurele valele" tuginevat holokausti teistele rahvastele peale suruda. LOE SIIT! |
|
"Aprillimässu lugu" (2008)Ajal, mil nende kaante vahele köidetu lugeja ette jõuab, möödub aprillirahutustest aasta. Eesti ühiskonda rängalt raputanud sündmused sunnivad meid paratamatult järeldusele, et omal ajal ühegi ohvri hinnata, sisuliselt süllekukkunud Eesti riik ei tarvitse kesta igavesti. Viimastel aastatel edukuse unne suikunud ja ostupalavikku haigestunud eestlased peavad endale mõningase meelehärmi ja võib-olla hirmugagi tunnistama – riiklust tuleb kaitsta. Vastasel juhul võib kergelt tulnud vabadus haihtuda veel kergemini, kui tuli.Mõte aprillis asetleidnud sündmustest raamat kirjutada tekkis möödunud aasta sügisel kui aprillimärulis politseid rünnanud ja hiljem meie pealinna rüüstanud-röövinud- põletanud seltskonnale hakati määrama pea olematuid karistusi; kui rahvastikuministri poolt punaprofessoreilt tellitud uurimus võeti aluseks lähiaastatel aetavale rahvastikupoliitikale, mille järgi peab maa põlisrahvas hakkama okupatsiooniaastatel siiavalgunuile tegema kõikvõimalikke järeleandmisi, Tõnismäel seisnud «sõdur-vabastaja» äraviimisest solvunute ees end alandama. |
|
"Riiki tappev kuumalaine" romaan (2009)Mis juhtub, kui venelased kuulutavad välja narvaäärse Vabariigi ja Moskva sunnib meie riigijuhte seda tunnistada...PS! Et keskmisele eestlasele (keda huvitab vaid seks, farmigabrielid, anusaagimid, nõiaintsud jne) rahvuslikku raamatut müüa, tuli sinna sisse kirjutada mitmeid seksitseene. |
|
„Minu võitlus“ elulooraamat (2014)Madisson raamatus „Minu võitlus“: „Kuna minust tehti riigireetur, siis pidi mu nimi kaduma avalikust teabest! Kui veel 1990-ndate esimesel poolel oli koolilaste õpikutes Hirvepargi sündmuste kirjeldamisel minu nimi ürituse peakorraldajana ära toodud, siis 2007. aastal kirjutas peavoolumeedia „lipulaev“ ajaleht Postimees Hirvepargi ürituse ühest „korraldajast“ Tunne Kelamist, kes meenutas, „kuidas kõik toimus“ jne samas vaimus. Kui saatsin tollal Postimehele õiendi, et Tunne Kelam ei olnud meeleavalduse korraldajate seas, vastas toimetaja, et „tema ise nii kirjutab“. Kuna Kelam nii kirjutavat, siis jäi minu õiendus avaldamata...“„Eestlase käitumine hakkab üha enam sarnanema teoorjuse aegsega, kus kummardati parunit, rabati tema tõlla möödumisel alandlikult müts peast, kummardati maani ja rügati vapralt mõisapõllul,“ kirjutab Madisson. „Vastuhakkajad veeti talli peksupingile. Minus aastate jooksul kinnistunud järeldus on kurb. Me ei vajagi oma riiki.“ Kui idealistlikke inimesi lähiajal esile ei kerki, jätkub ühiskonnas senine vindumisprotsess ja lootusetus ning viimasedki mõtlemisvõimelised eestlased eemalduvad sisepagendusse või lahkuvad kodumaalt. Minule aitab eelnenud aastakümnetest täis võitlust, eneseohverdamist ja reetmisi, loobumist ideede nimel isiklikust karjäärist ja heaolust, ikka uutele ja uutele barrikaadidele ronimisest lootuses, et suudan sel moel näidates oma kodanikujulgust ühiskonda paremaks teha. Lootes, et minu eeskuju nakatab teisi rahvuskaaslasi olema VABA RIIGI väärikad kodanikud, et eesti rahvas võiks edasi kesta, tunda end vaba rahvana vabal maal. Jälgides viimaste aegade arenguid mitte ainult Eestis, vaid terves läänemaailmas olen veendunud, et varsti hakatakse igasugust rahulolematust valitseva režiimi üle maha suruma otsest repressioonidega, nagu „vanal heal ajal“, sest valitseval poliitkartellil on, mida kaotada.“ LINK |
| ftp://... |
