Võid
mõelda ennast
kivikujuks nurka,
kui üksindus sind lämmatada tahab.
Võid lõriseda
omaenda urkas
täis veendumust,
et kõik see ilm on paha.
Kuid süda elab veel
ja tarduda ei lase -
nii kivi kivistuda
iialgi ei saa.
See pisi-pisitillukene elutahe
kord koha leiab,
kust ta välja saab.
Võib uni olla kosutav ja pikk
või vähkremine viirastuste vallas -
kuid siiski ta ei ole igavik
ja ühel hetkel on su silmad valla.
Päev koidab põletavalt,
tunne taob,
et nõnda palju põnevat on teha...