koobas.hobune.stream

«JAN MAY Jun 23 «2021 2023 2024 3 captures 5 Jan 21 - 23 May 23

Close Help

KOKKUVÕTLIKULT AASTA 2013 ILMASTIKUST

Aasta 2013 oli ilmastiku poolest küllaltki huvitav. Pikale veninud talv lõppes alles aprilli keskel. Vähem kui kuu aega hiljem muutus ilm juba suviselt soojaks. Suvi oli pikk ja ilus ning kestis septembri keskpaigani. Aasta lõpukuud november ja detsember olid märkimisväärselt soojad.

Aasta algas vihma ja sulaga, kuid eelmise aasta novembri lõpus kujunenud lumikate jäi Türil siiski püsima. Pärast 5. jaanuari domineerisid taas miinuskraadid, esines kaks paaripäevast pakaselainet. Nendest teise ajal 19. jaanuari hommikul mõõdeti Türil aasta õhutemperatuuri miinimumiks -24,6 kraadi. Veebruari esimene pool oli normist soojem, kuid valitsesid siiski kerged miinuskraadid. Kuu teine pool pakkus enam päikesepaistet, kuid öisel ajal ka 10-15 miinuskraadist madalamale langevaid temperatuure. Märtsis kujunesid Loode-Venemaal püsivad kõrgrõhkkonnad, mille lõunaosas kandusid Eesti kohale ida-kirdevoolus väga külmad õhumassid. Nii oli kevadkuu seekord hoopis talve külmimaks kuuks. Sarnane ilmaolukord püsis aprilli keskpaigani. Lumi hakkas sulama alles aprilli teise dekaadi algul ning kadus mõõtmisväljakult 17. aprilliks olles maas püsinud 140 päeva järjest.

Pika talve järel oli kevade algus esialgu vaevaline, ka aprilli teisel poolel ei tõusnud päevased õhutemperatuurid 15 soojakraadist kõrgemale. Ootamatult suvine pööre tuli aga kohe mai algul. Kui 4. mai ööl esines veel viimane õhuöökülm -1,1 kraadi, siis viis päeva hiljem mõõdeti juba 28 kraadi sooja. Tähelepanuväärne on, et kuigi oli lühiajalisi kergeid jahenemisi jäigi ilm üldiselt suviselt soojaks, jahedam oli vaid rannikualadel. Suvele iseloomulikult esines sageli tugevat äikest, kohati kaasnesid tormituuled ja rahehood.

Pärast pikka ja jahedat kevadet saabunud suvesoe pani looduse kiirelt arenema. Tartu 9. mail (vasakul) ja 16. mail (paremal).

Ilusat ja sooja ilma jagus nii juunis, juulis kui augustis. Juunis ja juulis olid palavamad kuu algus ja lõpp, augustis oli kõige kuumem esimene dekaad. Juuni oli normist 3,6, juuli 1,6 ning august 1,4 kraadi võrra soojem. Juuni algus ja lõpp olid ka tähelepanuväärselt äikeselised. Juulis jäi äikeseline aktiivsus seevastu pikaajalisest keskmisest madalamaks. Eriti huvitav sünoptiline olukord kujunes välja 25. juuli paiku kui Lääne-Venemaal pöörleva tsükloni lääneosas saabus palav õhumass Eestisse kirde suunast. Augusti alguse palavad ilmad tõid ka kogu aasta soojarekordi kui 8. augusti pärastlõunal näitas termomeeter Türil 30,4 soojakraadi. Järgmisel ööl Lääne-Eestit tabanud suve võimsaim äikesetorm riivas Türi piirkonda vaid kergelt. Sajuse ja jaheda augusti keskpaiga järel saabus kuu lõpus mõõdukalt soe ja valdavalt päikeseline ilm.

Suvi pakkus suhteliselt palju nii äikest kui ka ilusat rannailma.

Septembri esimesed kaks dekaadi tõid ilusa ning päevasel ajal mõõdukalt sooja hilissuve. Kuu viimasel dekaadil saabunud äkiline jahedus põhjustas öiseid miinuskraade ning lisaks vihmale sadas hooti ka lumekruupe ja lörtsi. See jahedus tasakaalustas suure osa kuust püsinud soojuse ning kuu keskmine õhutemperatuur kujunes kokkuvõttes normilähedaseks. Oktoobris oli õhk valdavalt normist soojem, kuid esines ka paar lühiajalist külmalainet. Tugevam neist oli 20. kuupäeva paiku, kui öösel langes õhutemperatuur 7...8 miinuskraadini ning ka ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi kolmel päeval -1...-3 kraadi piiresse.

Edasi valitses normist soojem, sageli sajune ja tormine sügisilm. Põhja-Atlandil kujunesid alates oktoobri lõpust pidevalt väga võimsad madalrõhkkonnad, mis läänevoolus soojust ja niiskust Läänemeremaadesse kandsid. Tugevad tormid algasid 29. oktoobri ööga ning neid jagus nii novembrisse kui detsembrisse. Novembris oli ka tavatult palju sademeid. Näiteks 4. novembril Türil mõõdetud sajuhulk 25,1 mm on iseloomulik pigem suvisele äikesevihmale.

Ehkki detsembri algus oli jahedam ning mõneks päevaks moodustus ka kuni 10 sentimeetri paksune lumikate, muutus ilm kuu keskpaigas taas hilissügiseseks. On tähelepanuväärne, et kogu detsembri teise poole jooksul ei langenud õhutemperatuur Türil kordagi nullist madalamale. Püsiv soojus pani mitmel pool rohu haljendama ning kohati õitsesid jõulude ja aasta lõpu paiku lilled.

Soe ja lumeta detsembri lõpp pani mitmel pool rohu haljendama. 17. detsember Virumaal (vasakul) ning 25. detsember Türi lähistel (paremal).

Tabelis 1 on esitatud kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2013. aastal, samuti pikaajaline keskmine ning äärmustemperatuurid. Ilmneb, et kevade algus oli väga külm, märtsi keskmine õhutemperatuur jäi 4,4 kraadi võrra normist madalamaks. Enam kui kraadi keskmisest jahedam oli ka aprill. Normilähedast õhutemperatuuri pakkusid jaanuar ja september. Ülejäänud kaheksa kuud olid kõik klimaatilisest keskmisest soojemad. Oktoobris oli kõrvalekalle väikseim, vaid 1 kraad. Veebruaris, mais, juunis ja novembris oli õhutemperatuur 3,1-4,2 ja detsembris koguni 5,3 kraadi üle klimaatilise normi.

Aasta madalaimaks õhutemperatuuriks mõõdeti Türil 19. jaanuari hommikul -24,6 kraadi, kõige soojem oli ilm 8. augusti pärastlõunal, +30,4 kraadi. Üldse kõikus õhutemperatuur Türil 2013. aastal 55,0 kraadi ulatuses.  Seda on mõnevõrra vähem kui aastatel 2010-2012, kuid rohkem kui aastail 2008 ja 2009.

Kokkuvõttes oli aasta 2013 keskmiseks õhutemperatuuriks Türil +6,5 kraadi, mis on 1,6 kraadi võrra perioodi 1945-2001 normist kõrgem. Võrdluseks, aastate 2012 ja 2010 keskmine temperatuur vastas pikaajalisele normile, aastad 2011 ja 2008 olid aga normist 2...2,5 kraadi võrra soojemad.

Tabel 1. Kuude keskmised ja äärmuslikud õhutemperatuurid Türil 2013. aastal.

Joonis 1. Kuude keskmised õhutemperatuurid Türil 2013. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste keskmistega.

Tabelis 2 on esitatud kuude sademete summad Türil aastal 2013 koos pikaajaliste normide, maksimaalsete ööpäeva sajuhulkade ja sajupäevade arvuga kuus. Märtsis ja juulis sadas vaid 42 ning septembris 45 protsenti normist. Keskmisest märgatavalt kuivem oli ka juuni, kui sadas veidi alla kahe kolmandiku tavapärasest. Veebruaris, oktoobris ja detsembris sadas umbes kolmandiku võrra ja mais ligi poole võrra normist enam. Erakordseks kujunes november, kui sadas ligi kahe normi jagu.

Aasta kõige sajusemaks päevaks Türil oli 29. oktoober, kui tormitsüklon tõi ööpäevaga 26,3 mm sademeid. Esiletõstmist väärib kindlasti ka 4. november 25,1 millimeetrise sajuhulgaga, mis on novembri kohta väga suur, moodustades peaaegu poole kuu sajunormist. Sajupäevi (vähemalt 1 mm sademeid 24 tunniga) oli enim novembris ja detsembris, vastavalt 19 ja 17. Kõige vähem sajupäevi, vaid 3, oli märtsis. 

Aasta sademete summaks kujunes Türil 2013. aastal 666 mm, mis on umbes 3 portsendi võrra pikaajalisest normist väiksem. Seega on tegu kõige kuivema aastaga alates aastast 2006, kui sadas vaid 530 mm. Perioodil 2007-2012 olid kõik aastad normist 14-50% suuremate sajuhulkadega.

Tabel 2. Kuude sademete summad, maksimaalsed ööpäevased sajuhulgad ja sajupäevade (sajuhulk vähemalt 1 mm) arv Türil 2013. aastal. 

Joonis 2. Kuude sajuhulgad Türil 2013. aastal võrrelduna perioodi 1945 - 2001 pikaajaliste normidega.