JUUNI ALGUS TOOB PALAVAD ILMAD

Kaks erakordselt lumerohket talve järjest tundus ebareaalne kuni eelmise aasta detsembrini. Siis ilmnes, et 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris maad katnud enam kui poolemeetine lumevaip naasis veel enne aasta lõppu. Eeloleva suvega seoses võib nüüd küsida, kas möödunud juulikuine põrgukuumus võib sellel aastal korduda.

Praeguseid ilmakaarte vaadates tuleb tõdeda, et sellel suvel saame kuumalainet tunda juba enne Jaanipäeva. Juuni esimene pool tõotab kujuneda viimase 15 aasta palavaimaks. Jaanikuu esimesel päeval mitmel pool 30 kraadi lähedale tõusnud õhutemperatuur oli alles algus ning järgmisel nädalal tuleb valmis olla juba pikemaks kuumalaineks.

Pühapäeval on meie kohal veel parajalt soe õhumass. Ilm on vahelduvalt pilves, puhub nõrk või mõõdukas põhjakaarte tuul ning sooja tuleb 19 kraadist põhjarannikul 25 kraadini lõunapiiril. Esmaspäevast kujuneb ilmakaartidel olukord, kus Lääne-Venemaa kohal asub nõrk kõrgrõhkkond. Samal ajal haarab Briti saared, Põhjamere piirkonna ja Skandinaavia suhteliselt nõrk madalrõhkkond. Nende vahel pöördub õhuvool Läänemere idakaldal lõunasse ning kannab kohale troopiliselt palava õhu. Esmaspäeval kerkivad maksimaalsed õhutemperatuurid Põhja-Eestis +25 kraadi ringi, Lõuna-Eestis juba 27...28 soojakraadini. Teisipäevast on platsis tõeline leitsak. Öised õhutemperatuurid on 15...20 soojakraadi vahel, päeviti tuleb 25...30, sisemaal kohati kuni 32 kraadi sooja.

Hetkeseisuga tundub, et meie kohale kerkivat troopilist ning läänepoolset jahedamat õhumassi eraldav frondijoon koos ägedate äikestega jääb mõnevõrra läänepoole. Seega on taevas meie kohal valdavalt selge või vähese pilvisusega. Kohalike äikesehoogude võimalus näib suurim olevat kesknädalal. Nädala lõpul alates reedest võib tsüklon taanduda kaugemale läänesuunda, sel juhul haarab kõrgrõhkkond ka Skandinaavia ning meie kohal jääb 30-kraadine kuumus püsima väemalt laupäeva-pühapäevani.

 

Ilusa ilma rünkpilved palaval 1. juunil 2009. Juba paar päeva hiljem oli päevasooja alla 10 kraadi. Seekordne juunikuine kuumalaine kestab tunduvalt kauem.

Milliseks võiks kujuneda nii kuumalt alanud suvi tervikuna? Mineviku ilmavaatlustest võib leida mitmeid sarnaseid aastaid. Üks varajasem ja dramaatilisem näide on aastast 1802. Siis algas juuni samuti 30-kraadise kuumuse ja äikestega. Järgnes aga kolm nädalat külma vihma. Juuli algus oli taas väga palav, kuni 32 kraadi. Järgnesid jahedad ja vihmased ilmad. Augusti algus ja keskpaik olid kontrastina jälle palavad, kuni 34 kraadi.

Lähemast minevikust oli väga palav 1995. aasta mai lõpp ja juuni esimene pool. Õhutemperatuurid kerkisid 30 kraadini mitmetel päevadel, sageli esines äikest. Toona kujuneski juuni suve kõige palavamaks kuuks. Juulisse jagus mõõdukamat, 20-25 kraadist sooja, millest polnud puudust ka augustis. Seega võis suvega tervikuna rahule jääda.

Palav oli juuni esimene dekaad ka aastal 1980. Järgnes mõõdukalt soe juuli ja augusti esimene pool ning jahe augusti lõpp. 1979 soojapoolsele juunile järgnes aga jahe ja sajune juuli ning pisut soojem suvelõpp augustis.

Üsna soe juuni esimene pool oli ka nelja aasta eest. Juuni teine pool oli aastal 2007 mõõdukam, sarnane oli ilm ka juulis. Augusti esimene ja teine dekaad olid seevastu väga palavad ja augusti lõpp väga jahe.

Nagu toodud näidetest näha, ei saa palava juuni alguse põhjal mingeid üheseid järeldusi eesootava suve ilmastiku kohta teha. Väga palavad suved on tavaliselt alanud hiljem, esimene kuumalaine on saabunud juuni keskpaigas või lõpus, vahel alles juuli algul. Väga jahedatel suvedel pole erilist sooja ka juunis. Üle jääb palavalt algava ning mõõdukamalt jätkuva suve võimalus nagu juhtus 2007, 1995, 1980 ja 1979 aastail. Sellisel juhul on muidugi oht, et  hilisem mõõdukas suveilm tundub eelnenud leitsaku kõrval tavainimesele jahedana.