PAKASEGA SOOJAPOONE JAANUAR

Tehes statistikat kuude õhutemperatuuride kohta ei saa ühte ja sama kuud mingil juhul nii soojaks kui pakaseliseks pidada. Küll aga võib keskmiselt temperatuurilt soojapoolse kuu sisse ära mahtuda lühike aga tugev pakaselaine. Just selline oli lõppenud jaanuar. 

Kuu esimene kümnepäevak pakkus pehmet, kuid valdavalt siiski talvist ilma. Kui uusaasta saabus mitmel pool veel sulaga, siis juba 1. jaanuari hommikuks valitsesid suuremalt jaolt kerged miinuskraadid. Edasi püsisid need sisemaal dekaadi lõpuni. Esimene, 7.-8. kuupäevaks ennustatud külmalaine, jäi sedakord tulemata. Selle asemel oli maapinna lähedal valitsenud õhukese mõne miinuskraadiga külma õhu kihi kohal napi kilomeetri kõrgusel 4-5 kraadi sooja. Sellest andis maapinnal tunnistust sompus ilm ja pilvedest vaatamata miinuskraadidele pudenevad peened uduvihmapiisad.

Teise dekaadi algul ei piirdunud sula enam pilvede kõrguse või rannikualadega, vaid vallutas 11.-12. kuupäeval kogu maa. Isegi sisemaal oli 2-3 kraadi sooja. Soe kärpis kõvasti lumikatet, Lääne- ja Kesk-Eestis sulas see kohati täielikult. Türil oli 14. ja 15. kuupäeval lund vaid laiguti. Just nendel päevadel toimus muutus varem edasiseks pikki sulasid ennustanud pikaajalistes ilmaprognooskaartides. Hakkas paistma uue külmalaine võimalus 17.-19. kuupäeva paiku, esialgu polnud -20 kraadist madalamaid temperatuure ette näha.

Aeglaselt aga järjekindlalt lähenenud Venemaa arktilise kõrgrõhkkonna serv jõudis idapiirile 17. kuupäeva hommikul. Idapoolsetes maakondades jäidki tolle päeva kõrgeimad õhutemperatuurid öösse või varahommikusse, päevast kiiret temperatuurilangust ei suutnud madal talvepäike isegi eriti aeglustada. Kiire külmenemine jätkus ka järgmisel ööl. Kui 17. jaanuari hommikul valitsesid Mandri-Eestis kerged miinuskraadid, siis 18. kuupäeva hommikul paukus 20-25 kraadine pakane.

Tugev külm püsis 23. jaanuari hommikupoolikuni. Türil oli 5 ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks vahemikus 18. - 22. jaanuar -22,3°C, külmim oli aga 20. jaanuari varahommik: -27,9°C. Selline külm pole iseenesest rekordiline, 2003. aasta jaanuaris näitas termomeeter 2 ööl koguni -32°C. Samas iseloomustab tänavust külmalainet pikk, 5-6 päeva järjest väldanud pakane ja sellega kaasnenud vinge tuul, samas kui 2003 püsis rekordkülm vaid 1-2 päeva ning kaasnes tuulevaikus. Ka kattis 2003 maad paks lumekord, aga tänavuse külmalaine ajal jagus lund korralikult vaid Ida- ja Lõuna-Eestis. Mujal oli lumikate olematu või väga õhuke (Türil kogu pakaseperioodi 2 cm paksune).

 

Vaatamata ajutisele tugevale pakasele polnud lund Türil kogu jaanuari jooksul kordagi üle 10 cm.

Alates 24. kuupäevast pakane taandus ning paljud kohad said lumelisa, mis siiski piirdus mõne sentimeetriga. Paar päeva hiljem aga pöördus ilm  taas lausa vesiseks. Eriti tugev soojalaine libises üle maa 30. kuupäeval, mil Türil mõõdeti tänavuse jaanuari maksimaalseks õhutemperatuuriks 3,9 kraadi üle nulli. Lund jäi siiski enam alles kui kuu keskpaiga soojalainest, kuna juba samal õhtul langes õhutemperatuur taas alla nulli. Kuu viimaseks hommikuks olid sisemaal kõik sulaveed juba jäätunud ning termomeeter näitas 10-kraadist külma. See oli jaanuaris saabumata jäänud, kuid meist idakirdes jõudu kogunud uue tugeva külmalaine esimeseks tagasihoidlikuks märguandeks.

Kokkuvõttes osutus tänavuse jaanuari keskmiseks õhutemperatuuriks Türil -5,0°C, mis on pikaajalisest keskmisest ligi kraad soojem. Sademeid langes 17 sajuse päevaga kokku 18,5 mm, mida on alla poole normist. Viimane fakt koos kahe suurema sulaga seletab ilmselt ka tänavuse jaanuari lumevaesust Kesk- ja Lääne-Eestis. Türil oli lumi maas küll 29 päeval, kuid selle maksimaalne mõõdetud paksus ei küündinud kordagi üle 10 cm.

Vaata lisaks graafikud õhutemperatuurist, sademetes ja lumikattest Türil jaanuaris 2006.