PAGITUULTE TEKE ÄIKSEPILVEDES

Käesolevas töös on uuritud 2001. aastal Eestis möllanud äiksetorme ning detailsemalt vaadeldud äiksega kaasnevate purustavate pagituulte tekkemehhanismi. Samuti on lühidalt käsitletud laiemate äiksevaatluste vajalikkust ja korraldamisvõimalusi.

Ajavahemikus 16.-19. juuli 2001 möllasid läänepoolse jahedama ja idapoolse troopilise õhumassi piirialal püsinud Eestis viimaste aastate ühed suuremad äiksetormid. Nende leviku ja iseloomu uurimine põhines Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel. Need kinnitasid minu varasemaid tähelepanekuid tormide jaotumisest suuremateks äikselaineteks. Vaadeldud perioodil õnnestus piiritleda 6 sellist lainet, mis enamasti jagunesid kaheks selgelt eriilmeliseks komponendiks. Läänepoolsed pilved olid rahulikumad ja liikusid aeglasemalt, levides saartelt ja läänerannikult idasuunas. Idapoolsetes seevastu esines sageli purustavaid pagisid ja äiksed liikusid märgatavalt kiiremini Viljandi- ja Valgamaalt põhja või kirdesse. Kõige sagedamini ründasid tormid Viljandi-, Valga-, Jõgeva- ja Virumaad, vähe oli neid saartel (külma frondi tagalas) ja Võrumaal (lähemal kagupoolsele troopilisele antitsüklonile).

Äiksega kaasnevate pagituulte tekkemehhanismi uurimisel kasutasin Pärnu sadama ja TÜ keskkonnafüüsika instituudi automaatilmajaamade andmeid. Nendest ilmnesid ilmaelementide kiired lühiajalised muutused äiksepilve üleminekul. Iseloomulik oli õhurõhu järsk tõus: vähem kui poole tunniga tõusis rõhk 1 - 3 mb, suurte äiksetormide korral 5 minutiga 1 - 2 mb. Äikese ajal ületasid rõhumuutuste kiirused kuu keskmisi kuni 15 - 20 kordselt. Õhutemperatuur langes äikse ajal tihti 3 - 6, mõnikord ka 8 - 9 kraadi poole tunni jooksul. Võrreldes 2001. a.  juuli umbes 9000 vaatluse keskmise pooletunnise temperatuurimuuduga kaasnesid äiksega kuni 20 korda kiiremad muutused. Seejuures äiksepilve ees oli tüüpiline õhutemperatuur öösel ja hommikul 20-25 °C ning päeval 25-30 °C. Tugeva saju tsoonis oli aga sooja tavaliselt 18-21 °C .    Tuule suund muutus minutite jooksul 50 kuni 150 kraadi võrra. Maksimaalsed tuulepuhangud jäid enamasti vahemikku 15 - 25 m s-1, tugevaim iil oli 31 m s-1. Tugev sadu algas tihti üheaegselt pagituulte maksimumiga.

Koostatud mudelis käsitlen äiksepilve koosnevana kahest vastandlikust tsoonist. Pilve esiosas on valdavad tugevad tõusvad õhuvoolud, õhurõhk langeb, temperatuur püsib kõrge ja sademeid on minimaalselt.  Tagumises osas seevastu on valdavad laskuvad õhuvoolud, õhurõhk tõuseb, temperatuur on madal ning sajab tugevat paduvihma. Pagituul tekib siis, kui sademetetsooni esiosas maapinna lähedale jõudnud jaheda õhu massid sööstavad täitma pilve ees kujunenud madalrõhuala. Et sajutsooni laskuvate ja pilve esiosa tõusvate õhuvoolude kiirused võivad olla väga suured, on võimalik ka purustavate horisontaalvoolude teke. Sama mudeli järgi võib torm tabada ka lähestikku (10-15 km kaugusel) asuvate areneva (tõusvate õhuvooludega) ja juba laguneva (laskuvate õhuvooludega) äiksepilve vahelist piirkonda.

Pagi tekke seisukohalt on olulised õhutemperatuur pilve ees ja äiksepilve liikumiskiirus. Mida soojem on õhumass ning mida kiiremini liiguvad selles arenevad äiksepilved, seda suurem on purustava pagi tekkimise võimalus. Kohalike tunnuste järgi tormiohu hindamisel tuleks lisaks kõrgele õhutemperatuurile ja äikse kiirele lähenemisele silmas pidada ka pilve esiosa välimust. Juhul kui sajutsooni ees esinevad tormi-iilid, on minu mudeli järgi seal soodsad tingimused väga madala ja räbaldunud servaga pilvevalli moodustumiseks. Olles nähtav kilomeetrite kauguselt, annab see märku lähenevast tormiohust.

Äiksevaatlusi on Eestis laiemalt läbi viidud 1960-ndatel aastatel Loodusuurijate Seltsi eestvedamisel, kuid hiljem need katkesid. Praegu annavad äikse-informatsiooni EMHI vaatlusjaamad, kuid see on ebapiisav peamiselt jaamade suurte vahemaade tõttu. Vahepeal on aset leidnud kliima soojenemine, mistõttu pilvede liikumisteed ja äikseprotsessid võivad olla oluliselt muutunud. Seetõttu pakub suurt huvi uue asjahuvilistest äiksevaatlejate võrgu organiseerimine, millele püüan jõudumööda kaasa aidata. Töös on välja toodud ettepanekud uue vaatlusvõrgu korraldusliku külje kohta, samuti minu mudelist tulenevad täiendused 1960-ndate aastate vaatlusjuhendile.