elulugu
2005 - tuleb taas tunnistada, et Mainori Kõrgkoolis on mul oluliselt paremini läinud kui EMA-s. Nimelt õnnestus teisel õppeaastal kõrgeimaid hindeid veel 4 tükki juurde koguda (seega on neid kahe aastaga mul juba 7, seda EMA üheainsa vastu).

Eraldi olgu välja toodud lausa kurioosne juhtum Interneti ja veebi lahenduste eksamil, kus mul õnnestus 100-st võimalikust punktist koguni 102 (!!!!) koguda. Tegelikult oli asi selles, et õppejõud otsustas kõigile mingi valemi abil veidi punkte juurde anda.

Väga edukalt läks ka ainetöö kaitsmine, kusjuures teemaks sai valitud "Ülevaade Windows'i ja Macintosh'i failisüsteemidest".

Taas tuleb öelda kiidusõnu ka õppejõudude kohta. Nimetan taas mõned: Ahto Karu (andmekaitse, tema oli ühtlasi ka minu ainetöö juhendajaks), Kalev Avi (kodulehe tegemine), Jüri Majak (programmeerimine C++-keeles), Aulis Sibola (seesama eelpoolmainitud Internet ja veebi lahendused), Olev Tõeleid (programmeerimise alused, andmebaasid, arvutigraafika ja pilditöötlus), Tauno Õunapuu (formaalne loogika) jt. Huvitav oli ka selline asi, nagu projektijuhtimine - 3-4-liikmeliste gruppidena tuli välja mõelda mingi projekt ning viia see nii paberil nii kaugele, et seda isegi tegelikkuses oleks võimalik teostada.

Veel peab ütlema, et kuigi esialgu tundus mulle, et programmeerimisest peaksin küll edaspidi kaugemale hoidma, siis peale igati edukat (seda tõestab hinne 4) C++-keele eksamit ma seda enam ei arva.

Mai - hakkasin EMA stuudios salvestama sellist lugu nagu "Hingetrepp" (Veel üks uus kogemus - päris stuudios polnud ma varem midagi kunagi salvestanud). Sama kuu lõpuks õnnestus lõpuks ometi ka wwww.estmusic.com'i lisada "Päev pärast homset" kontsertversioon.

Viimatinimetatud teose salvestus leidis ootamatult hea vastuvõtu ka K.-Nõmme Muusikakooli vilistlaste kokkutulekul, kuhu ma aga ise paraku ei jõudnud (oli lihtsalt palju tööd).

Siinkohal olekski sobiv juttu teha ka oma suvistest tegemistest. Kuna MK-s oli peale 2. kursust ette nähtud selline asi, nagu erialapraktika, oli mul taas vaja praktikakohta. Selgus, et selsamal muusikakoolil puudus ikka veel koduleht, nii et praktikakoht oligi olemas. Sellega paralleelselt asusin ka eelmisel suvel valmistatud Tihemetsa Põhikooli kodulehte ümber tegema, kuna tollal see siiski just eriti hästi välja ei tulnud. Sisuliselt tähendas see aga kogu töö algusest peale uuestitegemist. Siin need töö tulemused aga on:
http://hot.ee/tihemetsapk/vana/
https://webzone.ee/knmuusikakool

Suve lõpul tõusis suhteliselt ootamatult minu suurimate sõprade sekka aga Enno Mõttus, kes oli juba kolm korda kuulunud minu teoste esitajate hulka ja kes paistab üldse minu suur fänn olevat. Nüüd aga selgus, et sellele lisaks on meil ka palju ühiseid lemmikuid.

Sisuliselt juba eelmisest EMA Sügisfestivalist peale murdsin aga pead selle kallal, millist oma lugu võiks avalikkuse ette tuua järgmisel sügisel. Lõpuks otsustasin välja pakkuda sellised teosed, nagu "Sa läksid ja ei tule enam iial" ja "Hingetrepp", kusjuures eelisseisundis oli neist esimene (teise salvestus käis stuudios juba niikuinii).

Miks siis nii palju mõtlemist? Nimelt möödus oktoobris 10 aastat A. surmast. Sellest ma aga ei kavatsenud mitte mingil juhul vaikida või seda vaid iseenda seltsis meenutada. Kuigi hulk aega kulus ka selle peale, mida täpselt tuleks teha, et kogu asi oleks piisavalt väärikas ja kuidas ikkagi nii-öelda "üldsuse" tähelepanu A.-le juhtida, leidsin selleks lõpuks sobiva viisi. Lasin nimelt Sügisfestivali kavalehele lisada oma teose juurde sellise rea "Lisainfo teose kohta internetis aadressil http://www.zone.ee/a_t_maa/kiri51.html" ja kirjutasin valmis ka selle kirja enda.

See kiri51 ongi tegelikult selline kiri, mille ma oleks A.-le ka päriselt saatnud, kui ta veel elaks... (kuna 50. kiri jäi omal ajal pooleli, panin nüüd sellele uuele ka vastava järjekorranumbri - 51) Just sellise sisuga ja sellises vaimus kirjutatud kirju (ainult ilma värviliste piltideta) ma ju omal ajal A.-le ka saatsin - iga kahe nädala järel, kui suved ja jõuluajad välja arvata (siis oli juba mõistlikum vahetult kokku saada või vähemalt helistada).

6.10. - EMA Sügisfestivalil kõlaski minu "Sa läksid ja ei tule enam iial". Olgu siinkohal ära toodud ka kõik esitajad: Inga Maasing (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Kristjan Mänd (fagott), Roman Petuhhov (trompet), Endrik Üksvärav (metsasarv), Ave Porkon (viiul) ja Eva Saareväli (tshello). Esitus ei õnnestunud küll nii hästi kui aasta varem, kuid väga nuriseda ka ei saa. Vahetult pärast loo lõppu tuletasin (paraku mitte eriti arvukale) publikule igaks juhuks ka meelde, et väiksemagi huvi korral ka seda veebilehte (kiri51) vaadataks. Hiljem kuulsin, et mõned olidki seda tõesti teinud.

Mõnevõrra üllatuslikult kirjutati minu teosest ka "Sirbis" ("Noorte ja ambitsioonikate..."). See oligi üldse esimene kord, mil mõni muusikakriitik avastas minu stiilile iseloomuliku "omapärase harmoonia".

Oktoober-november - meisterdasin valmis oma kodulehe seni värskeima versiooni "3.0". Nüüd sain kasutada ka oma kodulehe tegemisel juba Mainori Kõrgkoolis omandatud teadmisi.

Detsember - loo "Sa läksid ja ei tule enam iial" kontsertversioon lisandus ka aadressile www.estmusic.com.

Loominguline tegevus 2005. aastal küll nii aktiivne enam polnud kui eelmisel aastal, kuid kuus uut teost suutsin sellegipoolest välja nuputada.

"Ma võidan sind niikuinii" on üks naljalugu, mis kujutab endast piltlikku "sõda" edumeelse helilooja ja tagurlasest muusikateadlase vahel.

"Kohtume vaid unenägudes" sai aga kirjutatud eelpoolmainitud aastapäeva mõjul - see räägibki "kohtumistest" A.-ga unenägudes.

"Artikkel 5" viitab mõistagi NATO lepingu 5. artiklile, mille pärast paljud riigid ja rahvad tahavad NATO-sse kuuluda - see artikkel näeb ette kollektiivse kaitse mistahes ründaja eest ja ühise vastutegevuse.

"Miks?" on aga lihtsalt üks väga tundeline ja kurb lugu.

"Unistuste väljadel 2" - tegelikult polnud mul üldse kavas sellise pealkirjaga lugu kirjutada. Paraku ei suutnud ma sellele mingit muud mõistlikku pealkirja välja mõelda. Oma meeleolult jätkab ta aga tõesti minu 2000.a. ühe tippsaavutuse traditsioone.

Kõige lõpuks sai kirjutatud veel üks lugu, millel aga siiani veel pealkiri puudub...