- tuleb taas tunnistada, et
Mainori Kõrgkoolis on mul oluliselt paremini läinud kui EMA-s.
Nimelt õnnestus teisel õppeaastal kõrgeimaid
hindeid veel 4 tükki juurde koguda (seega on neid kahe aastaga mul
juba 7, seda EMA üheainsa vastu).
Eraldi olgu välja toodud lausa kurioosne juhtum Interneti ja veebi
lahenduste eksamil, kus mul õnnestus 100-st võimalikust
punktist koguni 102 (!!!!) koguda. Tegelikult oli asi selles, et
õppejõud otsustas kõigile mingi valemi abil veidi
punkte juurde anda.
Väga edukalt läks ka ainetöö kaitsmine,
kusjuures teemaks sai valitud "Ülevaade Windows'i ja
Macintosh'i failisüsteemidest".
Taas tuleb öelda kiidusõnu ka õppejõudude
kohta. Nimetan taas mõned: Ahto Karu (andmekaitse, tema
oli
ühtlasi ka minu ainetöö juhendajaks), Kalev Avi
(kodulehe tegemine), Jüri Majak (programmeerimine
C++-keeles),
Aulis Sibola (seesama eelpoolmainitud Internet ja veebi
lahendused),
Olev Tõeleid (programmeerimise alused, andmebaasid,
arvutigraafika ja pilditöötlus), Tauno Õunapuu
(formaalne loogika) jt. Huvitav oli ka selline asi, nagu
projektijuhtimine - 3-4-liikmeliste gruppidena tuli välja
mõelda mingi projekt ning viia see nii paberil nii kaugele, et
seda isegi tegelikkuses oleks võimalik teostada.
Veel peab ütlema, et kuigi esialgu tundus mulle, et
programmeerimisest peaksin küll edaspidi kaugemale hoidma, siis
peale igati edukat (seda tõestab hinne 4) C++-keele eksamit ma
seda enam ei arva.
Mai - hakkasin EMA stuudios salvestama sellist lugu nagu "Hingetrepp"
(Veel üks uus kogemus - päris stuudios polnud ma varem midagi
kunagi salvestanud). Sama kuu lõpuks õnnestus
lõpuks ometi ka wwww.estmusic.com'i
lisada "Päev pärast homset" kontsertversioon.
Viimatinimetatud teose salvestus leidis ootamatult hea vastuvõtu
ka K.-Nõmme Muusikakooli vilistlaste kokkutulekul, kuhu
ma aga ise paraku ei jõudnud (oli lihtsalt palju
tööd).
Siinkohal olekski sobiv juttu teha ka oma suvistest
tegemistest. Kuna MK-s oli peale 2. kursust ette nähtud selline
asi, nagu erialapraktika, oli mul taas vaja praktikakohta. Selgus, et
selsamal muusikakoolil puudus ikka veel koduleht, nii et praktikakoht
oligi olemas. Sellega paralleelselt asusin ka eelmisel suvel
valmistatud Tihemetsa Põhikooli kodulehte ümber
tegema, kuna tollal see siiski just eriti hästi välja ei
tulnud. Sisuliselt tähendas see aga kogu töö algusest
peale uuestitegemist. Siin need töö tulemused aga on: http://hot.ee/tihemetsapk/vana/ https://webzone.ee/knmuusikakool
Suve lõpul tõusis suhteliselt ootamatult minu suurimate
sõprade sekka aga Enno Mõttus, kes oli juba kolm
korda kuulunud minu teoste esitajate hulka ja kes paistab üldse
minu suur fänn olevat. Nüüd aga selgus, et sellele
lisaks on meil ka palju ühiseid lemmikuid.
Sisuliselt juba eelmisest EMA Sügisfestivalist peale murdsin aga
pead selle kallal, millist oma lugu võiks avalikkuse ette tuua
järgmisel sügisel. Lõpuks otsustasin
välja pakkuda sellised teosed, nagu "Sa läksid ja ei
tule enam iial" ja "Hingetrepp", kusjuures
eelisseisundis oli neist esimene (teise salvestus käis stuudios
juba niikuinii).
Miks siis nii palju mõtlemist? Nimelt möödus oktoobris
10 aastat A. surmast. Sellest ma aga ei kavatsenud mitte mingil juhul
vaikida või seda vaid iseenda seltsis meenutada. Kuigi hulk aega
kulus ka selle peale, mida täpselt tuleks teha, et kogu asi oleks
piisavalt väärikas ja kuidas ikkagi nii-öelda
"üldsuse" tähelepanu A.-le juhtida, leidsin selleks
lõpuks sobiva viisi. Lasin nimelt Sügisfestivali kavalehele
lisada oma teose juurde sellise rea "Lisainfo teose kohta
internetis
aadressil http://www.zone.ee/a_t_maa/kiri51.html" ja kirjutasin
valmis
ka selle kirja enda.
See kiri51
ongi tegelikult selline kiri, mille ma oleks A.-le ka päriselt
saatnud, kui ta veel elaks... (kuna 50. kiri jäi omal ajal
pooleli, panin nüüd sellele uuele ka vastava
järjekorranumbri - 51) Just sellise sisuga ja sellises vaimus
kirjutatud kirju (ainult ilma värviliste piltideta) ma ju omal
ajal A.-le ka saatsin - iga kahe nädala järel, kui suved ja
jõuluajad välja arvata (siis oli juba mõistlikum
vahetult kokku saada või vähemalt helistada).
6.10. - EMA Sügisfestivalil kõlaski minu "Sa
läksid ja ei tule enam iial". Olgu siinkohal ära
toodud ka kõik esitajad: Inga Maasing (flööt),
Helena Tuuling (klarnet), Kristjan Mänd (fagott), Roman
Petuhhov (trompet), Endrik Üksvärav (metsasarv), Ave
Porkon (viiul) ja Eva Saareväli (tshello). Esitus ei
õnnestunud küll nii hästi kui aasta varem, kuid väga nuriseda ka ei
saa. Vahetult pärast loo lõppu tuletasin (paraku mitte eriti
arvukale) publikule igaks juhuks ka meelde, et väiksemagi huvi
korral ka seda veebilehte (kiri51) vaadataks. Hiljem kuulsin, et
mõned olidki seda tõesti teinud.
Mõnevõrra üllatuslikult kirjutati minu teosest ka
"Sirbis"("Noorte ja ambitsioonikate..."). See oligi üldse
esimene kord, mil mõni muusikakriitik avastas minu stiilile
iseloomuliku "omapärase harmoonia".
Oktoober-november -
meisterdasin valmis oma kodulehe seni värskeima versiooni "3.0". Nüüd
sain kasutada ka oma kodulehe tegemisel juba Mainori Kõrgkoolis
omandatud teadmisi.
Detsember - loo "Sa läksid ja ei tule enam iial"
kontsertversioon
lisandus ka aadressile www.estmusic.com.
Loominguline tegevus 2005. aastal
küll nii aktiivne enam polnud kui eelmisel aastal, kuid kuus uut teost
suutsin sellegipoolest välja nuputada.
"Ma võidan sind niikuinii" on üks naljalugu, mis kujutab endast
piltlikku "sõda" edumeelse helilooja ja tagurlasest muusikateadlase
vahel.
"Kohtume vaid unenägudes" sai aga kirjutatud eelpoolmainitud
aastapäeva mõjul - see räägibki "kohtumistest" A.-ga unenägudes.
"Artikkel 5" viitab mõistagi NATO lepingu 5. artiklile, mille
pärast
paljud riigid ja rahvad tahavad NATO-sse kuuluda - see artikkel näeb
ette kollektiivse kaitse mistahes ründaja eest ja ühise vastutegevuse.
"Miks?" on aga lihtsalt üks väga tundeline ja kurb lugu.
"Unistuste väljadel 2" - tegelikult polnud mul üldse kavas
sellise
pealkirjaga lugu kirjutada. Paraku ei suutnud ma sellele mingit muud
mõistlikku pealkirja välja mõelda. Oma meeleolult jätkab ta aga tõesti
minu 2000.a. ühe tippsaavutuse traditsioone.
Kõige lõpuks sai kirjutatud veel üks lugu, millel aga siiani
veel
pealkiri puudub...