Märts-mai - tegelesin omaenda kodulehekülje
koostamisega. Esialgu nägi see (versioon "1.0") mõistagi väga algeline
välja.
30.3. - kell 23.18 laadisingi
avalehe (info.html) serverisse üles. Hiljem järgnesid ka muud lehed.
Aasta peasündmuseks pean enda seisukohalt uue arvuti ostmist
(juhtus see
maikuus, kuna see on minu töid ja muid tegemisi
kõige enam
mõjutanud. Mõistagi sai ka seekord ostetud Macintosh,
kuid juba uus, mitte "humanitaarabi". Eeldasin, et eelkõige saab
sellest arvutist
tõsine "tööloom" ja nii läkski. Kuigi vanas
Mac'is olnud
muusikaprogramme uues Mac'is enam kasutada ei saanud, õnnestus
mul Interneti
avarustest leida üks selline superprogramm, mille kohta oskan vaid
kiidusõnu öelda. See on Melody Assistant,
mille veelgi parem variant on Harmony Assistant,
mõlemad on Prantsuse väikefirma Myriad
tooted. Kui
lühidalt öelda, siis see on pigem noodikirjakeskne programm,
kus iga (noodi)rea saab kuuldavaks teha erineva tämbriga (NB!
Kasutada saab ka enda sämplitud saunde!!!!!), kuid kasutada saab
ka MIDI-klaviatuuri. Noodigraafika pakub tohutult võimalusi.
Kuna aga tegemist on shareware-programmidega, siis enne tegelikult
tühise summa edastamist programmi loojatele ei saa noote printida,
ka loo väljastamine mp3/AIFF/WAV/OGG- jne. formaadis pole enne
võimalik. Ühesõnaga, just
sellisest programmist olingi kogu aeg unistanud, nii et toetasin
programmi
loojaid omalt poolt natuke ja töö algas.
Suur (60 GB) kõvaketas aga muutis totaalselt minu seniseid
muusikakuulamisharjumusi. Seni polnud ma päris hästi aru
saanud, miks paljud inimesed ikkagi neid mp3-sid nii väga
armastavad, kuid nüüd sain isegi sellest aru. Selgus, et iTunes'i
kasutamine (see on nagu Windows Media Player) on tohutult mugavam kui
pidev CD-de vahetamine CD-mängijas või CD-ROM'is. Samas on
keskmise (160 kbps) kvaliteediga mp3 kvaliteet ikkagi niivõrd
hea, et
arvutikõlarites ei saa kvaliteedivahest üldse
aru.Tagatipuks võimaldavad lisaseadmed arvutisse salvestada ka
audio- ja isegi videokassettidelt igasuguseid lugusi (sealhulgas ka
omaenda lugude vanu salvestisi), mida siis seejärel peale
mõningast
töötlemist CD-kirjutajaga ilusti plaadile võib
kõrvetada.
Aja jooksul leidsid muuhulgas kasutamist ka programm nimega DVD-Player
ning
selline tore võimalus nagu ... mängimine. Minu lemmikuks
sai maailma
parim strateegiamäng Civilization, mida omal ajal Rein
Ruutsoo kõigile tudengitele soojalt soovitas. Sellele
lisandus ka vana lemmik SimCity.
Juuni lõpus tegin ebaõnnestunud katse astuda taas
EMA-sse, sedakorda siis magistratuuri. Nojah, ega mul tegelikult tol
aastal polnudki plaanis üritada.
1.9. - juhtuski nii, et avastasin end hoopis ... Mainori Kõrgkoolist (Eesti suurim
erakõrgkool) infotehnoloogiat õppimas. See osutus
mõistlikuks käiguks, sest ega ma end mingi
arvutispetsialistina seni ei tundnud, kuigi jagasin arvutiasjandust
vaieldamatult palju paremini kui enamus kaaskodanikke. Olgu
märgitud, et kohe kooliaasta alguses tehti arvutioskustest, milles
sain paremuselt 6. tulemuse (u. 70 kaasüliõpilase seas).
See üllatas mind ennastki, seda enam, et test oli Windowsi-keskne,
mina aga olen ju Mac'i-mees. Olgu veel lisatud, et õppima
siirdusin Mainori Tartu õppekeskusesse, niisiis algas minu jaoks
uus Tartu-periood.
Kuid ega ma sellepärast veel loominguga tegelemist pooleli ei
jätnud.
Esitasingi esimese uue arvutiga ja uue programmiga kirjutatud teose "Tõde
on kusagil olemas..." Muusikaakadeemia kompositsiooniosakonna
iga-aastasele
loominguvõistlusele. Teadsin, et võistlusel osalevaid
teoseid võib esitada rahvusvahelise kuulusega NYYD-Ensemble ja
seda ma tegelikult silmas pidasingi, sest võimalusse mõni
auhind võita ma eriti ei uskunud. Paralleelselt ajasin veel
asju, et EMA Sügisfestivalil ka seekord üks minu teos
kõlaks ja selleks valisin välja prof.
Räätsale väga meeldinud Trio trompetile,
kontrabassile ja klaverile. Kuna Endrik oli siis USA-s, pidin
seekord ise "meeskonna" kokku saama ja saingi. Kuigi algselt pidi
trompetit puhuma Endriku ja minu vana
sõber Roman Petuhhov, selgus, et ta pole piisavalt heas
vormis ja nii asendaski teda lõpuks hoopis Lauri Kivil.
Kontrabassimängija (Andres Kungla) leidsin pika otsimise
peale hoopis Tallinna Muusikakeskkoolist, klaverit mängis, nagu
aasta varemgi, kolleeg Enno Mõttus (ka tema on J.
Räätsa õpilane).
Paraku võttis uute töötingimustega harjumine ja
kõik
muud tegemised niivõrd palju aega, et tol aastal suutsin
kirjutada kokku vaid kaks teost - võistlusteosele lisaks veel
lugu pealkirjaga "Hingetrepp". Nii sai ometi ära
likvideeritud võlg A. ees, kes kunagi (1992. aastal) mulle
taolise pealkirjaga teose kirjutamiseks ettepaneku tegi.
3.-4.10. - olingi taas Tallinnas, EMA Sügisfestivalil. 3.
oktoobril esitati
tollel loominguvõistlusel osalevaid teoseid. Paraku ei teadnud
ma
võistluse reglemendist mitte midagi ja nii selguski
äärmiselt
ebameeldiva üllatusena, et minu teost e i m ä n g
i t u d k i . See-eest kõlas aga 4. oktoobril minu Trio
trompetile, kontrabassile ja klaverile. Ega seegi kord kõik
päris nii ei läinud, nagu oleks tahtnud, kuid kuna teos oli
palju lihtsam mängida, õnnestus nüüd kõik
palju paremini. Lasin endale teha ka eraldi CD, kus see teos ja Enno
Mõttuse oopused (kõlasid samal kontserdil) peal on.
Muide,
peale seda, kui olime Ennoga vastastikku üksteise teoseid kiitnud,
ütles ta muuhulgas,
et tavaliselt
heliloojad ju oma arvamust kolleegide loomingu kohta ei pidavat
välja ütlema ja mina olevat selles asjas seega suur erand.
Kuidagi ei saa mööda minna ka Iraagi sõjast, mida mina
küll toetasin algusest peale ja teen seda siiani. Miks, sellest
sai ülalpool juba kirjutatud ja sellest tuleb veel juttu (vt. Artiklitest.
Pealegi ei usu ma seda "rahupooldajate" jahumist, mida lihtsalt ei saa
tõsiselt
võtta.
koobas.hobune.stream
- suurte "ümberrivistumiste"
aasta, seda ka minu jaoks.
