1989

- aasta esimesel poolel kujunes minu jaoks äärmiselt oodatud sündmuseks laulmistund, kus õp. Olev Sepp rääkis alati väga huvitavat juttu (ikka "riigivastastel" teemadel!).

Mai - lõpetasin lastemuusikakooli.

Loomingu poole pealt oli see aasta minu jaoks pikaks ajaks produktiivseim - kirjutasin tervelt 13 uut lugu. Kuigi paljud neist läksid "bambusesse", oli nende seas ka igati õnnestunud lugusi - nagu "UFO lend", "Lahkumine", "Üleminekuperiood" ja "Armastuse purustamine". Tuli ka pöördeliseks osutunud idee kirjutada mõni selline teos, mis oleks täiesti vabas, vabalt arenevas vormis. Lisan veel, et tol ajal kirjutasin nii mõnessegi loosse sisse pika lõigu, kus tuli vabalt improviseerida mingil harmoonial. Paistab, et see oli mingi eriline aja vaim - nii kirjutas ka selline kuulus kolleeg nagu Lepo Sumera 1988.a.-l oma teose "Boris Björn Baggerile ja ta sõbrale", kus improvisatsioone on õige palju.

Nii loomingulise poole kui ka üldisema muusikahuvi poole pealt oli mulle tolle aasta suureks avastuseks see, et ühest loost võib eksisteerida ka enam kui 1 mix. Mõistagi proovisin kohe ka enda lugudest mitut mixi teha, esialgu küll ebaõnnestunult.

Seda ei saa aga öelda lindistamise kohta - mängisin klaveril linti "Meie raadio laulu", seda koos mitmete ABBA, PSB'i jt. oma lemmikute lugudega.

Peab ka märkima, et vähemalt mõttes kujutasin siis ette enamust oma lugudest ikkagi lauludena, mitte instrumentaalpaladena. Ainult et ma ei teadnud, kes võiks neile sõnad kirjutada - oma vastavaid võimeid pean siiani liiga nõrgaks. Siiski üritasin "Meie raadio laulule" sõnu kirjutada, aga tulemust häbenen praegu, nii et vähe pole.