Teil on vanast analoogtuunerist villand - programme jääb järjest vähemaks ja uue 100 Hz teleri ning Dolby Surround või Dolby Digitaliga audiosüsteem ei anna soovitud kvaliteeti.
Mida siis teha?
Tuleb astuda digiajastusse ja soetada digituuner.
Siin mõningaid soovitusi selle sammu astumisel. Esmalt tuleb endale selgeks teha Teid huvitavate programmide nimekiri. Abi leiate Lyngsat Com tabelitest -chartidest, kus on toodud tänase seisuga kõik maailma satelliidid, nende asukohad orbiidil, töötavad kanalid, nende sagedused, koduleheküljed ja palju palju muudki huvitavat. Vajalikud kanalid/paketid on leitud, tuleb veenduda kas need on vabad (kodeerimata) või kinnised. Esimesel juhul on asi lihtne - sobib suvaline digituuner, teisel juhul pisut keerulisem. Senises analoogsüsteemis valitsevaks kodeeringuks oli Eurocrypt (D2-MAC) ja erinevate kanalite vaatamiseks piisas analoogtuunerist ja ühest kaardilugejaga (D2-MAC) dekoodrist. Kuna digisüsteemis kanalioperaatorid ei jõudnud kokkuleppele ühtse kodeerimissüsteemi kasutamise suhtes, siis praegu on kasutusel üheksa erinevat süsteemi - Irdeto, Betacrypt, Seca/Mediaguard, Viaccess, Conax, Cryptoworks, Videoguard, Nagravision ja PowerVu. Viis esimest on nendest enamlevinud, kolm esimest on lahtihäkitud.
Iga kodeeringu jaoks vajatakse oma moodulit (dekoodrit) ja loomulikult selle süsteemi jaoks sobivat vaatajakaarti. Digituunereid toodetakse kas sisseehitatud või vahetatava mooduliga. Reeglina on esimestel ainult ühe kodeeringu toetus, teistel aga vastavalt paigaldatud moodulile. Nagu analoogsüsteemile on ka digi jaoks olemas ametlikult aboneeritavaid vaatajakaarte kui ka mitteametlikke nn "piraatseid". Kahjuks piirdub esimeste osa Eestis ainult mõne info- ja pornokanaliga - filmikanalitele pole antud levitamise õigusi.
Digioperaatorite poolt pakutavate Pay-Per-View kinokanalite vaatamiseks on legaalsel abonendil vajalik sisseehitatud telefonimoodem, mille kaudu saadetakse operaatorile teade ühe või teise saate tellimisest ja selle eest maksmisest. Seni Eestis ametlik PPV kanalite aboneerimine puudub, kuigi tulevikku arvestades võiks selline võimalus tuuneris olla.
Mitmed digipaketid edastavad atraktiivsuse tõstmiseks mitmesuguseid interaktiivseid teenuseid (detailsed telekavad, ilmateated, uudised, telemängud jne), mida saab kasutada ainult vastava Open TV süsteemiga varustatud digituuneriga (näit. Nokia 9800S).
Vähetähtis pole ka tuuneri tarkvara ja programmlisti uuendamise/muutmise võimalus arvuti abil, sest satelliidilt tarkvara uuendamine ja puldilt programmlisti muutmine on üpris tülikad toimingud. Selleks on paljudel tuuneritel olemas jadaliides RS 232. Ei tee paha ka kiire rööpliidese SCSI olemasolu, mille kaudu asjatundja saab arvutit kasutades suhelda digituuneriga. Kui on kavas kasutada audio digitöötlemist/salvestust, peaks tuuneril olema digiaudio väljund SPDIF. Igal digituuneril on vähemalt üks (mõnel isegi kolm) SCART liides võimaldamaks kvaliteetse pildi saamist telerile kasutades RGB signaale. Mõnel mudelil on sisseehitatud modulaator, mille kaudu saab valitud programmi edastada ühte kaablit pidi eemal asuvasse telerisse.
Meil populaarsemad digituunerid on Nokia erinevad modifikatsioonid, saadaval on ka Humax, Hyundai, Cambridge, Manhattan, Triasat jpt margid. Tavaliselt digituuneril puudub antenni juhtimiseks vajalik positsioneer ja kasutada tuleb ühte või mitut fixantenni(pead), milliseid saab digituuneris tarkvaraliselt valida. Väikeste antennide korral saab kasutada ka erilist positsioneeri, mida saab mõne digituuneriga tarkvaraliselt juhtida antennikaablit pidi. Tõsistele satihuvilistele toodetakse ka analoog/digitaaltuunereid sisseehitatud positsioneeriga (näit. Echostar AD-3000 IP).
Antennivalikut siinjuures ei käsitle, kuna seal kehtivad samad kriteeriumid mis analoogsüsteemi juures. Pea ehk LNB valikul on kindlam otsustada nn "universaalpea" (9,75/10,6 GHz ja 22kHz) kasuks, kuna muid sagedusi paljud digituunerid ei tunnista. Mürateguriga ei maksa üle pingutada, sest sildil toodud Noise Figure on analoogmüra jaoks (levinud on 0,6-0,8 dB). Spetsiaalsed digisüsteemi jaoks valmistatud madala faasimüraga pead on ülikõrge hinnaga ja reavaatajale huvi ei paku.
Täpsemat infot erinevate firmade digituunerite kohta leiate:
Soome Nokia, Korea
Humaxi, Taani
DuoMasteri või
Triaxi, Hollandi
Echostari, Inglise
Pace`i ja teistelt kodulehekülgedelt.
1. Kontrollida kas tuuneris on CI 1.06 bootloader. Tuuneri esmasel võrkulülimisel ilmub displeile sekundiks booti versiooni number (enne teksti SELFTEST), pärast seda tekst NOKIA ja softiversioon (FTA, CI, TR või TN).
2. Laadida Internetist aadressil http://sat-digital-tv.provider.com.pl/starte.htm või mõnest muust sobivast vajalik softiversioon. CI mooduliga töötamiseks on uusimad versioonid OS Nokia download lehel. Soovitan laadida uusima versiooni CI 2.6.
3.Uue softi laadimiseks arvuti kaudu tuunerisse on vajalik Nokia serial laaduri programm Nokia Download Server 1.2 . Selle saab samuti Internetist samalt aadressilt Utils download lehelt.
4. Installeerida Nokia Download Server 1.2 programm arvutisse. Samasse kataloogi ka soovitav softi versioon.
5. Ühendada arvuti jadaport (Com 1 või Com 2) null-moodem kaabliga Nokia tuuneri RS 232 pordiga.
6. Käivitada laadimisprogramm Nokia Download Server 1.2, laadida laadurisse vajalik soft (Browse), edasi next ja vajalik comport, next ja laadida vajalik soft tuunerisse. Võtab aega kuni veerand tundi. Sellega on uus tarkvara installeeritud tuunerisse.
Kahjuks ei võimalda firmasoft mõnede digipakettide ja eriti maksu-TV (PPV) kanalite sisselugemist/vaatamist, selleks tuleb kasutada Dr. Overflow kirjutatud tarkvara DVB 2000, mille uusimaks versiooniks on v 1.82. DVB 2000 on täiestu uudne digituuneri soft, eriti sobiv asjatundjale, võimaldab määrata ja salvestada kõik digisignaali parameetrid, kogu tuuneri juhtimine on Teie kätes. Saab valida eraldi iga satelliidi kanaleid, video- ja audiokanaleid eraldi, toetab ka mootori juhtimist, erinevaid DiSEqC`e, suhtleb kiire SCSI pordi kaudu jne. Sobiv Nokia 9200/9500/9600 mudelitele. Esmalt on vaja bootloaderi vahetus versiooniks B2.00Uns, edasine softi sisselaadimine on võimalik igasuguse serial laaduriga. Nüüd ka Irdeto, Viaccess, Seca/Mediaguard, Nagravisioni ja Conax CI mooduli toetus.
Venekeelset infot projekti DVB 2000 kohta leiate siit.
Originaalinfot leiate siit, ka Wolfgang Litzingeri ja Fulvio Lesca suurepärased programmide editorid.
koobas.hobune.stream
uuendatud 02. novembril
.gif){kind=small}
